somatoliberiin, prolaktiini mõjutavad mitmed homroonid. Liberiinidel on ka somatotropiini riliisinghormoon (GHRH), kortikoliberiin e kortikotropiinriliisinghormoon (CRR-RH), türeoliberiin e türeotropiinriliisinghormoon (TTH-RH). Kõik need moodustavad hüpotalamohüpofüsiaalsüsteemi. Teine allsüsteem koosneb hüpofüüsi tagasagarast e neurohüpofüüsist ja hüpotalamuse neurosekretoorsetest tuumadest (kahesugused: nucleus supraopticus ja nucleus paraventricularis). Tagasagara hormoonide teke toimub hüpotalamuse neurosekretoorsetes tuumades, mitte tagasagaras endas. Hormoonid liiguvad piki aksonit valmiskujul tagasagarasse. Tagasagara hormoonid. Antidiureetiline hormoon ADH ja oksütotsiin. ADH-l on 2 põhifunktsiooni: a) tema mõjul väheneb lõpliku uriini teke neerudes; b)ahendab veresooni; vererõhku tõstev e vasepressoorne toime (ADH e vasopressiin). Vasopressoorne toime avaldub, kui teda produtseeritakse tavalisest rohkem, igapäevane toime on
13. Miks nimetatakse mõningaid ajuripatsi eessagara hormoone glandotroopseteks hormoonideks? Glandotroopsed hormoonid on endokriinsete näärmete tööd stimuleerivad hormoonid. Landotroopsed hormoonid: AKTH, TSH,FSH, LH. Kaks viimatinimetatut on sugunäärmete sisesekretoorset funktsiooni mõjutavad hormoonid e gonadotroopsed hormoonid. 14. Kus algab ajuripatsi tagasagara hormoonide süntees? Hüpotolaamuse tuumades (nucleus supraopticus ja nucleus paraventricularis hypotolami) 15. Mis hormooni glükagooni oluliseimaks ülesandeks? Glükagoon kiirendab maksas glükogeeni lammutamist e glükogenolüüsi ja selle tagajärjel veresuhkru tase tõuseb. Olles insuliini antagonistiks, on glükagoon oluline veresuhkru normaalse taseme säilitaja. 16. Kust pärineb hormoon progesteroon ja mis on selle peamine ülesanne? S-Prog pärineb munasarjadest, folliikulite teeka ja granuloosa rakkudest ning neerupealistest
Hüpotaalamo hüpofüsaal süsteem Ühe osa moodustab hüpotaalamus, teise osa hüpofüüs. Hüpofüüs on hüpotaalamusega ühenduses hüpofüüsi varrega, hüpofüüsil on eessagar ja tagasagar-kaks alasüsteemi. 1. Esimese alasüsteemi moodusatavad hüpotaalamuse hüpofüsiotroofne ala ja hüpofüüsi eessagar ehk adenohüpofüüs (näärmehüpofüüs). 2. Teise alasüsteemi moodustavad hüpotaalamuse neorosekretoorsed tuumad (neid on 2- n supraopticus, n paraventricularis.) ja hüpofüüsi tagasagar ehk neurohüpofüüs. Esimene alasüsteem: hüpotaalamuse hüpofüsiotroofses alas paiknevad neoronid sünteesivad kahesuguseid hormoone: · liberiine ehk vabastajaid ehk riliising hormoonid · pidurdavaid ehk inhibeerivad hormoonid ehk statiinid. Liberiinid laskuvad piki vastavate neuronite jätkeid hüpofüüsi varre suunas, kus paikneb omapärane vere kapillaaristik- nn värati kapillaaristik, nendest kapillaaridest liigub veri
Süsteem, ühe osa moodustab hüpotaalamus, teise osa hüpofüüs. Hüpofüüs on hüpotaalamusega ühenduses hüpofüüsi varrega, hüpofüüsil on eessagar ja tagasagar-kaks alasüsteemi. 1. Esimese alasüsteemi moodusatavad hüpotaalamuse hüpofüsiotroofne ala ja hüpofüüsi eessagar ehk adenohüpofüüs (näärmehüpofüüs). 2. Teise alasüsteemi moodustavad hüpotaalamuse neorosekretoorsed tuumad (neid on 2- n supraopticus, n paraventricularis.) ja hüpofüüsi tagasagar ehk neurohüpofüüs. Esimene alasüsteem: hüpotaalamuse hüpofüsiotroofses alas paiknevad neoronid sünteesivad kahesuguseid hormoone: · liberiine ehk vabastajaid ehk riliising hormoonid · pidurdavaid ehk inhibeerivad hormoonid ehk statiinid. Liberiinid laskuvad piki vastavate neuronite jätkeid hüpofüüsi varre suunas, kus paikneb omapärane vere kapillaaristik- nn värati kapillaaristik, nendest kapillaaridest liigub veri
ajukeskuseks on. Hüpotalamuse funktsioonid: * seos hüpofüüsi tagasagaraga – hüpofüüsi tagasagara hormooni produtseeritakse neurosekretoorsetes tuumades. Neurosekretoorne tähendab seda, et tuumadel on nii erutust juhtiv kui sekretoorne (hormoonide süntees) funktsioon. Hüpotalamuse poolt sünteeitud hormoonid laskuvad mööda närvijätkeid ehk aksoneid hüpofüüsi varre kaudu tagasagarasse. Tagasagart nim ka neurohüpofüüsiks. Hüptalamuse neurosekretoorsed tuumad: 1)Nucleus paraventricularis (paraventrikulaarne tuum – ajuvatsakese kõrval olev tuum) 2)Nucleus supraoptieus Andidiureetiline hormoon (ADH) ja oksütotsioon – need kaks hormooni produtseeritakse hüpotalamuse neurosekretoorsetes tuumades. * hüpotalamuses sünteesitakse hormoone, mis laskuvad eessagarasse ja mõjutavad eessagaras seal sünteesitavate hormoonide teket. Produtseerda stimuleerivaid eessagara hormoone riliising (release) hormoonid (RH) ehk liberiinid ja statiine ehk inhibeerivaid hormmoone (IH).
Peaaju koor on aju kõige uuem osa. Taalamuse kahjustuse korral tekivad tundlikkuse häired. Taalamuse f-n on seotud tundlikkuse juhtimisega. Hüpotaalamuse f-nid: 1) Neurosekretoorne f-n. Taalamuses on rida närvirakke, mis lisaks erutuse juhtimisele produtseerivad ka hormoone. Osa nendest neurosekretoorsetest närvirakkudest saadavad oma produkti ajuripatsi tagumisse sagarisse ehk neurohüpofüüsi. Hüpotaalamuses need tuumad, mis oma produkti saadavad hüpofüüsi sagarisse, on nucl. Paraventricularis ja n. supraopticus. nucl. paraventricularis + n. supraopticus = Anti D hormoon ja oksüdotsiin. Teine osa neurosekretoorsetest hüpotaalamuse tuumadest produktseerivad hormoone, mida nim. liberniidideks ja statiinid. Need närvirakud paiknevad hüpotaalamuse nn hüpofüsiotroopses pk-s ja liberniidid on sellised hormoonid, mis soodustavad hüpofüüsi eessagara hormoonide teket. Statiinid takistavad. Eessagar e näärme- ehk adenohüpofüüs. Tagasagara hormoonid
tekivad mitmes. Tundlikkuse häired. Tema funktsioon on seotud tundlikkuse juhtimisega. Hüpotaalamuse funktsioon on mitmekesisem. Funktsioonid: 1. Neurosekretoorne funktsioon (taalamuses on rida närvirakke, mis lisaks erutuse juhtimisele, produtseerivad ka hormoone, osa nendest neurosekretoorsetest närvirakkudest, saadavad oma produkti ajuripatsi tagumisse sagarasse e. neurohüpofüüsi) Tuumad, mis oma produkti saadavad hüpofüüsi tagasagarasse, on nucl. Paraventricularis ja n. suprapticus. Need kaks on ADH, oksudotsiin. Liberiinid ja statiivid- need närvirakud paiknevad hüpotaalamuses nn. hüpofüsiotroopses piirkonnas( Hüpfüüsitalitlust soodustav) ja liberiinid on sellised hormoonid, mis soodustavad hüpofüüsi eessagara hormoonide teket, aga statiivid vastupidi takistavad eessagara hormoonide teket. Hüpofüüsi eessagarat nim. ka adenohüpofüüs. Tagasagara hormoonid tekivad hüpotaalamuses
teiste nääremete tööd Corpus mamillare (BCD11) - nibukeha - väike valkjas ümar moodustis - imetajail ilmub aju pinnale, primaatidel muutub paariliseks Hallaine - vegetatiivsed tuumad substantia grisea centralis’es kõrgeim vegetatiivsete funktsioonide koorealune koordinatsioonikeskus - eesmine, vahepealne, tagumine ja dorsaalne tuumaregioon - üle 30 tuuma - Eesregioon nucleus supraopticus (D12) nucleus paraventricularis (D13) mõlemad tuumad produtseerivad hormoone (oksütotsiin, antidiureetiline hormoon), mis neurosekretoorsete kiudude kaudu juhitakse neurohüpofüüsi, kust nad antakse edasi vereringesse - tagaregioon nibukehatuumad nucleus corporis mamillaris medialis (A14) nucleus corporis mamillaris lateralis (A15) haistmisfunktsioonid KOLMAS VATSAKE – VENTRICULUS TERTIUS - sagitaalne piljuas ruum, vaheaju õõs SEINAD Külgseinad
Hüpofüüsi eessagara toodetud mitteglandtroopne hormoon-somatotroopne e. kasvuhormoon STH) stimuleerib kudede kasvu, eriti lapseeas, kiirendades valgusünteesi. Vähendab süsivesikute oksüdatsiooni, soodustab glükogeeni teket maksas ja rasvhapete kasutamist energeetikaks. Hüpofüüsi tagasagara e.neurohüpofüüsi vaadeldakse kui neurohormoonide depood, mille tuumades on (nucleus supraopticus ja nucleus paraventricularis hypotalami) tekkivateks hormoonideks on antidiureetiline hormoon(ADH)-adiuretiin e. Vasopressiin ja oksüdotsiin.(1) ADH teke oleneb vaheajus asuvate koevedelike osmootse rõhu suhtes tundlike osmosensorite aktiivsusest. Veepuudusel suureneb koevedelike ja vere osmootne rõhk, tekib hüperosmootne ärritaja, mis põhjustab osmosensoritelt lähtuvaimpullside voo tõusu, produtseeritakse ADH-d rohkem
Tundlikkuse häired. Tema funktsioon on seotud tundlikkuse juhtimisega. Hüpotaalamuse funktsioon on mitmekesisem. Funktsioonid: 1. Neurosekretoorne funktsioon (taalamuses on rida närvirakke, mis lisaks erutuse juhtimisele, produtseerivad ka hormoone, osa nendest neurosekretoorsetest närvirakkudest, saadavad oma produkti ajuripatsi tagumisse sagarasse e. neurohüpofüüsi) Tuumad, mis oma produkti saadavad hüpofüüsi tagasagarasse, on nucl. Paraventricularis ja n. suprapticus. Need kaks on ADH, oksudotsiin. Liberiinid ja statiivid- need närvirakud paiknevad hüpotaalamuses nn. hüpofüsiotroopses piirkonnas( Hüpfüüsitalitlust soodustav) ja liberiinid on sellised hormoonid, mis soodustavad hüpofüüsi eessagara hormoonide teket, aga statiivid vastupidi takistavad eessagara hormoonide teket. Hüpofüüsi eessagarat nim. ka adenohüpofüüs. Tagasagara hormoonid tekivad hüpotaalamuses
annaabi.ee 
