demüeliniseerivaist haigustest kõige levinum. ● Haiguse käigus tekib autoimmuunne põletik - inimese loomulikud kaitsemehhanismid pöörduvad närvikoe vastu, mis kahjustabki närvisüsteemi. ● Tavalisem haigestunute vanus jääb 20.-40. eluaasta vahele. ● Naised haigestuvad kaks korda sagedamini kui mehed ● Oma osa etendab perekondlik eelsoodumus. Haiguse kulg ● Haiguse kulg on tavaliselt vahelduvate ägenemiste ja paranemistega või siis kulgeb krooniliselt ja progresseeruvalt. ● -progresseerub ebaühtlaselt, sellepärast ei ole võimalik prognoosida haiguse kulgu, tulevasi sümptomeid ega funktsiooni häire tüüpi ja selle raskusastet. ● Haiguse ilmingud on erinevatel inimestel väga mitmekesised, siiski võib enamik SM-i haigeid loota, et nende elu pikkus saab olema normaalne või peaaegu normaalne. ● Preparaadid, mis modifitseerivad haiguse
Vitiliigo ehk naha laikpigmenditus on autoimmuunse geneesiga haigus, mille puhul autoimmuunreaktsioonide tagajärjel melanotsüüdid hävivad. Need rakud ei tooda enam melaniini ehk pigmenti, nahale ilmuvad ebaregulaarse kujuga heledad või täiesti valged laigud. Ka karvad vitiliigo piirkonnas muutuvad valgeks. Võib teha püsimeigi, sest naha epiteel ei kahjustata. PSORIAAS Psoriaas Psoriaas ehk soomussammaspool on sage, krooniline, ägenemiste ja paranemistega kulgev põletikuline nahahaigus. Psoriaas ei ole nakkav ega tingitud allergiast, kuid omab pärilikku eelsoodumust. Psoriaasi iseloomustavad punetavad, ketendavad, selgepiirilised naastud( tihedamad, nahapinnast pisut kõrgemad laigud), mis paiknevad kehal sageli sümmeetriliselt (näit. mõlemal põlvel, küünarnukkidel). Psoriaas võib esineda väga erinevate vormidena: Krooniline naastuline psoriaas - kõige tavalisem psoriaasi vorm Nahavoltide
Nahal on tugev punetus, vesitsemine, koorikud. Lööve tekib põskedele, levib jäsemetest sirutus- ja painutuspindadele ning võib haarata kogu keha. Suurematel lastel on haiguspilt vähem äge. Nahk on üle kogu keha kuiv, lööve paikneb eelkõige küünar- ja põlveõndlates, silmade ja suu ümbruses ning kaelal. Nendes piirkondades on nahk paksenenud ja punetav, nahajoonis on tugevnenud. Pideva sügelemise tõttu on nahal rohkelt kratsimise jälgi. Haigus kulgeb ägenemiste ja paranemistega: enamasti ägeneb sügisel ja paraneb suvel. Atoopiline nahapõletik taandub suurel osal lastest 2.-3. eluaastaks kuid mitte kõigil. Nahapõletiku taandudes jääb naha kuivus ja suurem tundlikkus väliste ärritajate suhtes. Atoopilist nahapõletikku põdejal on suurem risk haigestuda teistesse atoopilistesse haigustesse! Astma lisandumine või nahapõletiku asendumine astmaga on sagedaseim 3-4 aastaselt. Üleminek allergiliseks nohuks või selle lisandumine on sagedaseim murdeeas
tõenäoselt kogeda haigust uuesti (6,5-53%) ja seda ka vaatamata edukale suukaudsele ravile. Sellisel juhul tuleb seda seisundit võtta pigem kontrollitavana. Sageli on vajalik paikse seenevastase ravi jätkamine, samuti on oluline patsiendi teavitamine ettevaatusabinõudest ja soodustavatest faktoritest. Psoriaas Psoriaas ehk soomussammaspool on sage, krooniline, ägenemiste ja paranemistega kulgev põletikuline nahahaigus. Psoriaas ei ole nakkav ega tingitud allergiast, kuid omab pärilikku eelsoodumust. Haigust põeb ligikaudu 2 % maailma elanikkonnast. Kõrgeim haigestumine on Norras (4,8 %), madalaim jaapanlastel ning haigus praktiliselt puudub Ameerika indiaanlastel. Psoriaas võib avalduda igas vanuses, kuid sagedamini eluperioodidel 16-22 a. ja 57-60 a. Mehed ja naised on võrdselt haaratud, kuigi lapseeas esineb haigust tüdrukutel rohkem kui poistel
Haigestumise tõeonäosus geneetilste faktoritega täna enam ei kinnitata, kuid esineb kk tingitud tegurite mõju kahtlus (raskemetallid, toksiinid jm). On kõige sagedasem neuroogiline haigus, mis invaliidistab noori (20-40a). Naised haigestuvad 2 korda sagedamini kui mehed. Esmased sümptomid on kõige sagedamini seotud tundlikkuse häiretega, nägemishäiretega ja liikumishäiretega. Haiguse kulg on tavaliselt vahelduvate ägenemiste ja paranemistega. Etioloogia: arvatakse, et lapsepõlves põetud viirusinfektsioonid võivad mõjutada IMS. (viirused, herpes). Põletiku tõttu kahjustub närvirakkude ümber olev müeliinkiht nö- isoleerimiskiht. Kahjustus tekib mitmete väikeste kolletena pea ja seljaajus. Algsümptomid: nägemishäired, nägemisteravuse langus, topeltnägemine, jäsemete nõrkus (jalg tönts), tasakaaluhäired, käte värisemine, tugev pearinglus, põie ja soole talitlushäired. Haigus on üldiselt süvenev
Ravi: rauapreparaadid. Võivad esineda ka teiste vitamiinide ja mineraalanete defitsiiti: Ca, Mg, D-vitamiin, B-rühma vitamiinid. 11. Pülorostenoos. Diagnostika. Ravi printsiibid. Pülorostenoos on üks kauakestnud haavandtõve võimalikke tüsistusi. Eristatakse: 1) haavandi ägenemisega seotud funktsionaalset läbimatust, mida põhjustab kudede turse ja lihaste spasm; 2) orgaanilist läbimatust, kui korduvate haavandi ägenemiste-paranemistega või haavandi perforatsiooni üleõmbluse järgselt on tekkinud sidekoeline armistumine, mis haavandi ägenemise möödumisel jääb püsima. Haavandist tingitud obstruktsiooni tuleb eristada mao või pankrease pahaloomulisest kasvajast põhjustatud obstruktsioonist. Diagnostika: Anamnees: Reeglina fooniks pikaaegne sümptomaatiline haavandtõbi. Isutus, oksendamine, kaalulangus, söögiga seotud valu. Antatsiidid ei leevenda kaebusi. Oksemassis paar tundi tagasi söödud
annaabi.ee 
