55 8,4 0,549646 3,15 1,02 60 9,4 0,600864 3,5 1,16 65 10,5 0,654353 3,8 1,28 70 11,2 0,686907 4,15 1,42 Diferentsiaalmanomeetrite näidud teisendasime vastavalt, et lahutasime maha nullnäidu, milleks oli 0,5 ja korrutasime läbi parandusteguriga 0,4. Resti takistuse näitudest lahutasime vastavalt maha nullnäidu 0,6 ja korrutasime läbi parandusteguriga 0,4. Õhu kiiruse leiame võrrandist: y = 0,0054 + 0,0785x – 0,0018x2 + 0,00002x3, kus x-ks on diferentsiaalmanomeetri tulemus mmH20 ja y – õhukiirus. Sama teeme ka tabelis nr 2. 5 Tabel 2 Materjaliga resti takistuse määramine Nr Diferentsiaal- Õhu Resti takistus Kihi Kihi Kihi
Pindpinevus määratakse stalagmomeetriga tilkade lugemise meetodil. Meetod p÷hineb eeldusel, et tilk rebitakse lahti kapillaari küljest, kui tilga kaal P saab v÷rdseks pindpinevusj÷uga F. Esimeses lähenduses v÷ib lugeda, et , kus r on stalagmomeetri kapillaari raadius, - pindpinevus. Täpsemal s määramisel tuleb arvestada, et tilga katkemine toimub tilga kaelas, mille raadius erineb kapillaari omast. Seega tuleb raadiust r korrutada parandusteguriga k, mis s÷ltub suhtest Vtilk/r3 , kus Vtilk on tilga ruumala. Pindpinevuse määramiseks t÷mmatakse uuritav vedelik kummiballooni abil stalagmomeetrisse, nii et nivoo oleks k÷rgemal ülemisest märgist A stalagmomeetri kaelal. Seejärel eemaldatakse kummiballoon ja lastakse vedelik tilkuda alla pandud keeduklaasi. Loendatakse vedeliku tilkade arv vedeliku nivoo langemisel stalagmomeetri ülemisest märgist A alumise märgini B. Katset korratakse iga lahusega vähemalt 3 korda,
Pindpidevuse määrasin stalagmomeetriga tilkade lugemise meetodil. Meetod põhineb eeldusel, et tilk rebitakse lahti kapillaari küljest, kui tilga kaal P saab võrdseks pindpidevusjõuga F. Esimeses lähenduses vib lugeda, et F = 2r kus r on stalagmomeetri kapillaari raadius, - pindpinevus. Täpsemal määramisel tuleb arvestada, et tilga katkemine toimub tilga kaelas, mille raadius erineb kapillaari omast. Seega tuleb raadiust r korrutada parandusteguriga k, mis sõltub suhtest Vtilk/r3 , kus Vtilk on tilga ruumala. Katseliselt on näidatud, et see tegur muutub vähe isegi tilga ruumala tuhandekordsel muutumisel. Pindpinevuse määramiseks tõmmatakse uuritav vedelik kummiballooni abil stalagmomeetrisse, nii et nivoo oleks kõrgemal ülemisest märgist A stalagmomeetri kaelal. Seejärel eemaldatakse kummiballoon ja lastakse vedelik tilkuda alla pandud keeduklaasi.
juhendajale. Pindpinevus määratakse stalagmomeetriga tilkade lugemise meetodil. Meetod pōhineb eeldusel, et tilk rebitakse lahti kapillaari küljest, kui tilga kaal P saab vōrdseks pindpinevusjōuga F. Esimeses lähenduses vōib lugeda, et F = 2r kus r on stalagmomeetri kapillaari raadius, - pindpinevus. Täpsemal määramisel tuleb arvestada, et tilga katkemine toimub tilga kaelas, mille raadius erineb kapillaari omast. Seega tuleb raadiust r korrutada parandusteguriga k, mis sõltub suhtest Vtilk/r3 , kus Vtilk on tilga ruumala. Katseliselt on näidatud, et see tegur muutub vähe isegi tilga ruumala tuhandekordsel muutumisel. Pindpinevuse määramiseks tõmmatakse uuritav vedelik kummiballooni abil (mitte suuga!) stalagmomeetrisse, nii et nivoo oleks kõrgemal ülemisest märgist A stalagmomeetri kaelal. Seejärel eemaldatakse kummiballoon ja lastakse vedelik tilkuda alla pandud keeduklaasi.
mitmesugused elu- ja ühiskondlikud hooned, administratiiv- ja tööstushooned. Tabel 13.3 [1, lk. 62] alusel v=3cm/s r - kaitstava objekti kaugus lõhketööde läbiviimise piirkonnast, m K - kaitstava objekti aluse pinnase seismilisuse tegur. Tabel 13.3 [2, lk. 62] alusel veevaene kaljupinnas paksusega kuni 15m, Kkeskmine=250 Qohutu - suurim lubatud kogus ühes viites, (5665,4 kg) Kuna viitesamma on alla 25ms tuleb laeng jagada parandusteguriga, seega: Qohutu=5665,4/1,5=3776,9kg TTÜ Mäeinstituut 9 *** AAGB41 Puur- ja lõhketööde projekteerimine lubjakivikarjäärides väikelaenguaukudega Suurim lõhkeaine kogus ühes viites oli 63,84kg, mis on pea 60 korda väiksem kui lubatud kogus (3776.9kg). 6. Hoiatus signaalid lõhkamistel Hoiatussignaal üks pikk antakse enne laenguaugu laadimist kõik lõhketööga mitte
Rapla 1,3 2,05 Sõrve 0,85 1,4 Tahkuna 0,9 1,5 Tallinn 1,2 1,95 Tartu 1,35 1,95 Tiirikoja 1,4 2,1 Türi 1,35 2,0 Valga 1,35 2,0 Viljandi 1,35 2,0 Vilsandi 0,8 1,4 Võru 1,4 2,05 6 Teistsuguste pinnaste korral tuleb sügavusi korrutada parandusteguriga tabelist 4.2. Selliselt leitud külmumissügavused kehtivad keskmise talve korral ja neid on Eestis seni kasutatud vundamendi süvise määramisel. Keskmisest külmemal talvel võib pinnas külmuda sügavamalt. Kord 50 aasta vältel esineva külmima talve negatiivsete temperatuuride summa erineb keskmisest 2 kuni 3 korda (suurem mereäärsetel aladel ja väiksem sisemaal). Selliste temperatuuridega arvutatud külmumissügavused on esitatud samuti tabelis 4.3.
parandatud väärtuseks ~ x x q , kus q on aditiivset süstemaatilist viga arvestav parand. Seejuures on parand ainult süstemaatilise vea hinnanguks, vea täpne väärtus pole teada. Aditiivne parand ei sõltu mõõtetulemuse väärtusest. Mõnikord võib meil tegemist olla ka multiplikatiivse veaga, s.t. veaga mis kasvab võrdeliselt mõõtetulemuse kasvuga. Sellisel juhul tuleb parandatud mõõtetulemuse saamiseks mõõtetulemus parandusteguriga läbi korrutada ~ x Q x , kus Q on multiplikatiivset süstemaatilist viga arvestav parandustegur. Üldjuhul on parandatud tulemus esitatav kujul ~ x Q x q. Nihkes skaalaga seadmete kasutamiseks lisatakse taatlemisel seadme dokumentatsioonile parandite tabel, kust saab leida vajaliku väärtuse parandi (või parandusteguri) jaoks. 2. Efektid, millede põhjused on teada, kuid suurused mitte
suuruse Tabelist 12.1., millest triivinurk valitakse laeva veepealse ja veealuse osa purjepinna suuruse suhte SÕ/SV , tegeliku tuule kursinurga qU ja tuule kiiruse ning laeva kiiruse suhte U/V järgi. Kui puuduvad muud täpsemad andmed, tuleb võtta: SÕ/SV=1,2 H/T (12.3) kus H ja T laeva parda kõrgus ja süvis. Väiksemate sügavuste korral parandatakse Tabelist 12.1 saadud triivinurka Tabelis 12.2. toodud parandusteguriga k. Tabel 12.1. SÕ/SV U/V qU 0,2 0,4 0,6 0,8 1,0 2,0 3,0 4,0 1 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 1,0 1,0 1,5 2 0,5 1,0 1,0 1,5 1,5 2,0 2,5 3,0 3 300 1,0 1,5 1,5 2,0 2,0 3,0 4,0 4,5
Kui vajumi arvutuse valemis E all mõistetakse deformatsioonimoodulit, mis on tavalise ühemõõtmelise elastsusmooduli analoog, siis eeldatakse, et vaadeldava elemendi külgsuunaline laienemine ei ole piiratud. Tegelikult külgsuunas laienemist takistab elementi ümbritsev pinnas ja seepärast peaks ka vertikaalpaigutus ja seega vajum olema mõnevõrra arvutatust väiksem. Endise NSVL normid SNiP võtavad seda arvesse parandusteguriga 0,8. Ühemõõtmeline deformatsioonimoodul määratakse kas ühemõõtmelisest survekatsega, plaatkoormuskatsega või kompressioonikatsega seosest 2 2 E= 1 - 1 - ,
annaabi.ee 
