Juhtmete ja kaablite ristlõike valik paigaldamisel pinnases normeeritud tingimused on järgmised: 1) Pinnase temperatuur on +15°C; 2) Vooluahelate arv on võrdne ühega. Üks vooluahel koosneb kolmest isoleerjuhtmest või kolmest ühesoonelisest kaablist või ühest mitmesoonelisest kaablist, milles on kolm koormatud soont. 4. JUHTMETE KAABLITE VALIK MITTE NORMEERITUD TINGIMUSTEL Juhtmete ja kaablite mitte normeeritud tingimustel tuleb kasutada parandustegureid Ruumis paigaldatutud kaablitel: 1) Keskkonna temperatuuri arvestav parandustegur parandustegur K 1; 2) vooluahelate arvu arvestav parandustegur K 2 Pinnasesse paigaldatud kaablite; 1) Pinnase temperatuuri arvestav parandustegur K 3 2) Vooluahelate arvu ja nende vahelist kaugust arvestav parandustegur K 4 5. VOOLUAHELA KOORMATUD JUHTIDE ARV. VOOLU KÕRGEMATE HARMOONILISTE TOIME
sageduskarakteristiku või löögimürataseme sageduskarakteristiku võrdlemisel vastavate normkõveratega. Indeks on vaadeldava konstruktsiooni sageduskarakteristiku suhtes nihutatud normkõvera arvuline väärtus sagedusel 500 Hz, kui ebasoodsate hälvete summa normkõverast on lubatud piirides. Vastavalt standardite EN ISO 717-1 ja EN ISO 717-2 nõuetele rakendatakse õhu- ja löögimüra isolatsiooni hindamisel heliisolatsiooniindeksitele parandustegureid, nn spektrilähendajaid (C-korrektsioon). Projekteerimisnormi EPN 16.1 eelnõu 2. redaktsioonis, samuti standardis EVS 842:2003, on see nõue antud soovituslikuna. Spektrilähendaja on arv, mis liidetakse heliisolatsiooniindeksitele müraallika spektri omaduste arvestamiseks. Müraallikate spektrid (spekter nr.1 - roosa müra, spekter nr.2 - transpordimüra) ja müraallikate liigitus vastavalt spektraalsetele omadustele on määratletud standardis EN ISO 717-1
(joonis 4.17 a) või astmega tallaga (joonis 4.17 b) Astmega talla puhul toimub lihe kaldpinda mööda (A-B) nagu kaldse tallaga vundamendil. Väga tugevate pinnaste ja kalju korral võib teha vundamendi astmelise (joonis 4.17 c). Võrreldes horisontaalse tallaga on kaldu talla puhul normaali suunaline jõud suurem ja talla suunaline lihet põhjustav jõud väiksem. Kuigi kaldu tallaga vundamendi kandevõime määramisel tuleb kasutada ühest väiksemaid parandustegureid, osutub ta sageli tunduvalt ökonoomsemaks tavalisest horisontaalse tallaga vundamendist. Otstarbekas on konstrueerida vundament selliselt, et määrava koormuskombinatsiooni korral läbiks resultantjõud talla tsentri. See võimaldab vältida momendist tingitud talla efektiivpinna vähenemist. Talla kaldenurk tuleb eelnevalt valida. Ideaalne oleks, kui tald on resultantjõu suunaga risti ja seega talla pinna suunalist jõudu ei esine. See nõuab aga sageli liiga suurt kallet
2 U arv K soojusläbikande tegur Hoone soojuskadude määramine. Küttesüsteemi võimsuse määramiseks ja küttekehade valikuks arvutatakse nende köetavate ruumide summaarsed soojuskaod ruumide kaupa. Soojuskadu läbib piirde konstruktsiooni ja on tähistatud valemiga: p.k = A U ( t sa - t va )b U - arv A seina kogupind t sa siseõhu arvutuslik temperatuur t va välisõhu arvutuslik temp. parandus tegur, mis arvestab erinevaid parandustegureid. Järgmine mis põhjustab soojuskadu(ventilatsioon): v = L r C ( tsa - t va ) L vent õhu kogus C - erisoojus õhutihedus. Kolmas mis põhjustab soojuskadu(infiltratsioon): inf = Linf r C ( t sa - t va ) Linf - loomulik ventilatsioon. Kogu soojuskao saab: = p.k + F v + F inf Soojustusmaterjalid. Piirde konstruktsioonide materjalid on tavaliselt suure tiheduse ja tugevusega millede soojusjuhtivus ( ) on küllalt suur. Soojus kadusid
t. eraldi koostatakse konstruktsiooni maksumus ja eraldi paigaldusmontaazi maksumus. Täpselt on vaja mahtudes näidata konstruktsiooni massi ja marke. Massid on spetsifikatsioonides enamasti toodud. Mahtude arvutamise parimaks aluseks on nende konstruktiivsed spetsifikatsioonid. Vormid arvestavad kuni 35 m ühekordsete tööstusehitiste ja kuni 57 m kõrguste mitmekordsete tööstusehitiste, eramute ja ühiskondliku hoonetega. Kõrgemate hoonete ja ehituste puhul kasutatakse parandustegureid. Hoone kõrgus arvutatakse 1m täpsusega katuse pealispinna ja kraana toetuspinnani. Roomik- maapinnani, Lk 24 teine pool tornkraanadel rööpa peale) vahe. Katusest väljaulatuvate hoone kõrgust ei arvestata. Kui ehituse projektis vastavad andmed puuduvad võetakse maapinna kõrguseks planeeringu kõrgust. - kui hoonestuspind on üle 5000 m2 ja madalat osa alla 2000 m2, siis võetakse kõrgema osa järgi
annaabi.ee 
