immuunsüsteemile pole seejuures täheldatud. (Greta, 2007) Sellest järeldub, et glutamiin on kasulikum katseklaasis olevatele immuunsüsteemi rakkudele (mida on kasutatud enamikus uuringutes) kui tervele inimesele. On oluline mainida, et selline immuunsüsteemi nõrgenemine, mis ilmneb pärast intensiivset treeningut, on põhjustatud mitmete erinevate tegurite poolt ning glutamiini osa selles on üksnes pisike. (Greta, 2007) 5.4 GLÜTAMIIN JA ÜLETREENING Väited glutamiini parandavast või takistavast mõjust ületreeningu korral põhinevad uuringutulemustel, mis on näidanud, et ületreeningu käes kannatavate sportlaste veres on glutamiinitase madal. Teooria kõlab siis enamvähem nii nagu järgmine väide: kuna madalam glutamiinitase osutab ületreeningule ja kuna glutamiinilisa taastab glutamiini normaalse taseme, siis seega kaitseb glutamiin ületreeningu eest. Peab paika, et glutamiinilisa takistab glutamiinitaseme langemist, kuid ei ole olemas
glutamiinist), kuid mingisugust mõju immuunsüsteemile pole seejuures täheldatud. Sellest järeldub, et glutamiin on kasulikum katseklaasis olevatele immuunsüsteemi rakkudele (mida on kasutatud enamikus uuringutes) kui tervele inimesele. On oluline mainida, et selline immuunsüsteemi nõrgenemine, mis ilmneb pärast intensiivset treeningut, on põhjustatud mitmete erinevate tegurite poolt ning glutamiini osa selles on üksnes pisike. Glutamiin ja ületreening Väited glutamiini parandavast või takistavast mõjust ületreeningu korral põhinevad uuringutulemustel, mis on näidanud, et ületreeningu käes kannatavate sportlaste veres on glutamiinitase madal. Teooria kõlab siis enamvähem nii nagu järgmine väide: kuna madalam glutamiinitase osutab ületreeningule ja kuna glutamiinilisa taastab glutamiini normaalse taseme, siis seega kaitseb glutamiin ületreeningu eest. Peab paika, et glutamiinilisa takistab glutamiinitaseme langemist, kuid ei ole olemas tõendeid
Ameerikas (Schwab 1964, Donaldsoni & Crowley 1978), olid seisukohtadel, et ka õenduse distsipliini iseloomustab sisemine struktuur ja ehitus. Allpool on toodud Donaldsoni & Crowley (1978) klassifikatsioon seisukohtadele, mis juhivad õendusteaduslikke uuringuid 1. Proleemid/mure/küsimused põhimõtete ja seadustega, mis juhivad eluprotsesse, heaolu ja inimese – terve või haige- optimaalset funktsioneerimist. Näiteks, probleemid seadustega, mis tagavad tervist, teadmised reparatiivsest (parandavast) protsessist ja preventsioonist (ennetamisest) oli manifest 19.saj. lõpus ja 20.saj. alguses Nightingale kirjutistes ja Rogersi tõstatatud probleemid eluseaduste kohta kahel viimasel dekaadil 20.saj. 2. Probleemid/küsimused, mis on seotud rõhuasetustega inimese käitumisele ja kesk- konna vahelistele suhetele kriitilistes elusituatsioonides. Seda teemat käsitlevad Rogersi tööd, mis kirjeldavad probleeme elu rütmidega ja nende seoseid keskkonna rütmidega.
kiirikbakteriga (e. aktinomütseediga) Frankia, tänu millele nad on võimelised siduma õhulämmastikku. Käsitledes metsapuude mõju mullale varise kaudu, pole niivõrd oluline toitainete sisaldus rohelistes lehtedes, kuivõrd nende sisaldus varisenud lehtedes või okastes e. varises. Enamikule lehtpuudest on iseloomulik toitainete sügisene retranslokatsioon (ümberpaiknemine) lehtedest puu teistesse osadesse (peamiselt tüvekoorde, võrsetesse). Teiseks näiteks metsapuude keskkonda parandavast, mulda formeerivast toimest Eestis on endiste põlevkivikarjääride metsastamine. Eesti majanduse jaoks on viimase poolsajandi jooksul põlevkivi kaevandamine Kirde-Eestis olnud väga olulisel kohal. Põlevkivi lahtise kaevandamise puhul tekkivad aga ulatuslikud puistangualad, mis on põllumajanduslikuks kasutamiseks ebasobivad ja reeglina metsastatakse. Kõige rohkem on ammendatud põlevkivikarjääridele rajatud männikuid (86%). Ka kask on mulda parandav puuliik
10cm kihis Kõrge põhjaveega kasvukohtadel on leppadest eelistatud sanglepa kasvatamine ja kui põhjavesi on maapinna lähedal, siis on sanglepp võimeline kasvama ka liivmuldadel (ehkki toitainetevaesed liivmullad on sanglepa jaoks ebatüüpiline kasvukoht). Eesti kuulsamaid, tuntumaid näiteid lepikute (ja üldse metsa) mulda parandavast mõjust on Hiiumaal kasvav Luidja lepik, mis rajati eelmise saj. alguses mereäärsete liivade kinnistamiseks. 1986 a. oli puistu keskmine kõrgus 23 m, tagavara 455 m3ha-1 ja vanus 80a. Lisaks sangleppadele kasvas puistus kuuse teine rinne. Huumushorisondi tüsedus oli selleks ajaks ca 10 cm. Aastaks 2007 oli sanglepiku keskmine
annaabi.ee 
