Head magnetilised omadused on raual, niklil, koobaltil ja nende sulamitel. Neid kasutatakse elektriaparaatide ja elektromagnetite valmistamisel. Metallide magnetilised omadused on tingitud magnetmomendist kristallis ja võrdub kõigi aatomite magnetmomentide summaga (joonis.1). Joonis.1 Magnetväljasse suhtumise järgi jaotatakse metallid kolmeks: 1. Ferromagnetilised metallid - raud, koobalt, nikkel ja gadoliinium - magnetiseeruvad juba nõrgas magnetväljas. 2. Paramagnetilised metallid - alumiinium, kroom,titaan - magnetiseeruvad nõrgalt. 3. Diamagnetilised metallid - tina, vask, vismut - ei tõmbu magneti poole, vaid tõukuvad sellest eemale.
alumiinium. •Suhteliselt madala sulamistemperatuuriga on leelismetallid, neis esineb valdavalt metalliline side. Kõrgeima sulamistemperatuuriga on 5. ja 6.perioodi siirdemetallid(kovalentne side). •Metallide tihedus üldreeglina kasvab rühmas ülevalt alla. Praktikas olulised kergmetallid. Suurima tihedusega on 6.perioodi siirdemetallid. •Magnetilised omadused 1. Ferromagnetilised metallid - raud, koobalt, nikkel ja gadoliinium - magnetiseeruvad juba nõrgas magnetväljas. 2. Paramagnetilised metallid - alumiinium, kroom, titaan - magnetiseeruvad nõrgalt. 3. Diamagnetilised metallid - tina, vask, vismut - ei tõmbu magneti poole, vaid tõukuvad sellest eemale. METALLIDE KEEMILISED OMADUSED Metall on seda aktiivsem, mida kergemini ta loovutab väliskihi elektrone. • Metalli ja mittemetalli vaheline reaktsioon on redoksreaktsioon, milles metall redutseerija ja mittemetall oksüdeerija. • Metallide aktiivsust vesilahustes toimuvates reaktsioonides
elektrijuhtivus. Keemilised omadused iseloomustavad metalli reageerimist kokkupuutumisel hapniku, soolade, hapete, aluste jt keemiliselt aktiivsete ainetega. Mehaaniliste omaduste hulka kuuluvad kõvadus, tugevus, elastsus ja plastsus. Tehnoloogilised omadused määravad metallide töödeldavuse. Metallide magnetiliste omaduste järgi jagunevad metallid kolmeks: 1. Ferromagnetilised- metallid magnetiseeruvad nõrgas magnetväljas 2. Paramagnetilised- metallid magnetiseeruvad nõrgalt 3. Diamagnetilised- magnetid ei tõmbu magneti poole, vaid tõukuvad sellest eemale.21 Mustad metallid Mustadeks metallideks on teras ning malm.Need on oma suure tugevuse, jäikuse ning üsna madala hinna tõttu väga laialdaselt kasutusel. 7 Teras on raua ja süsiniku baasil moodustunud sulam, mille süsinikusisaldus on alla 2,14%. Kui süsinikusisaldus on üle 2,14%, siis nimetatakse seda malmiks.10 Sulamid
Orbitaali, millele vastab energia langus, nim siduvaks orbitaaliks. N aatomorbitaali liitumisel moodustub N MO-d. Seega peab kahe H 1s-orbitaalide liitumisel tekkima 2 MO- d. Teine neist vastab aatomorbitaalide kattumisele eri faasides (eri märkidega). Tulemuseks on MO, kus tuumade vahel on elektroni leidumise tõenöosus väiksem ja orbitaali energia seega kõrgem. Sellist orbitaali nim lõdvendavaks. MO Eelised: Hapniku molekulis peaksid kõik elektronid olema paardunud, kuid tal on paramagnetilised omadused, mis ilmnevad vaid paardumata elektronide korral. Diboraan B2H6 peaks Lewis'i struktuuri järgi andma vähemalt 7 sidet, kuid tal on vaid 12 valentselektroni. 24. Koostage homonukleaarsete kaheaatomiliste 1. ja 2. perioodi elementide ühendite MO diagrammid. - 25. Koostage heteronukleaarsete kaheaatomiliste 1. ja 2. perioodi elementide ühendite MO diagrammid. - 26. Selgitage (lähtudes MO teooriast) metallide, isolaatorite ja pooljuhtide vahelisi erinevusi. Metallis
magnetiline konstant iseloomustavad metalli magnetiseeruvad väga kergelt, võimet magnetiseeruda. kasutatakse näiteks elektriaparaatide ja elektromagnetite valmistamisel N: Fe, Ni, Co Paramagnetilised – magnetväli mõjutab neid metalle väga nõrgalt N: Al, Cr Diamagnetilised – tõukuvad magnetväljast eemale N: Cu, Sn 26. Raud ja rauasulamid (omadused, kasutamine, võrdlus).
ehitusega. Mittemetallid on eeldades kas vedelad või gaasilised või omavad mingit kristalset struktuuri aga mis pole üldsegi tugev vaid väga habras. Metallide tihedus. Metallide tihedus muutub alates 0,5 g/cm2 ( Li ) kuni 22,5 g/cm2 (Ir,Os). Mittemetallide tihedusest ma ei oska midagi öelda. Metallide magnetilised omadused magnetväljasse suhtuvad metallid erinevalt. Ferromagnetilised metallid Fe, Co, Ni ja lantanoid Gd magnetiseeruvad juba nõrgas magnetväljas. Paramagnetilised metallid Al, Cr, Ti magnetiseeruvad nõrgalt. Dimagnetilised metallid Sn, Cu, Bi tõukuvad magnetist eemale. 49. metallide keemilised omadused. Kõikvõimalikud reaktsioonid. Metalliaatomite väliselektronikihil on tavaliselt 1-2 elektroni. Võime tõttu loovutada elektrone on metallid redutseerijad seejuures nad ise oksüdeeruvad. Metalli reageerimisel hapnikuga tekivad oksiidid. Kõik metallid peale kulla reageerivad väävliga moodustades sulfiide.
leelismetallid - leelismetalle võib aga noaga lõigata. Kõvad (Cr, Os, W, Ta, Ir, Mn). Pehmed (Pb, Au, Sn). Tihedus 0,5 22,5 Li kõige kergem; Raskemad Ir, Os; Tihedus sõltub aatommassist ja kristallvõre ehitusest, aatomi raadiusest. kergmetallid [5] < 5 g/ cm3 raskmetallid [üle 5] > 5 g/ cm3 Magnetilised om. 1. ferromagnetilised magnetiseeruvad nõrgas magnetväljas (Fe, Co, Ni) 2. paramagnetilised magnetiseeruvad nõrgalt (Al, Cr, Ti) 3. diamagnetilised tõukuvad (Sn, Cu, Bi) 2. Metallide keemilised omadused, leidumine looduses, saamine 25 Li K Ba Ca Na Mg Al Mn Zn Cr Fe Cd Ni Sn Pb (H2) Bi Cu Ag Hg Pt Au
· Lämmastikoksiid osaleb osoonikihi hävitamisel: · Laboratoorselt saadakse NO-d nitritite pehmel redutseerimisel: · NO on värvusetu gaas, mis oksüdeerub õhus NO2-ks: · NO2 on mürgine ja lämmatav pruunika värvusega gaas. · NO2 molekulis on paaritu arv elektrone ja gaasifaasis on ta tasakaalus oma värvusetu dimeeriga N2O4. Tahkes faasis esineb ta ainult dimeerina. · Vees lahustumisel või ka atmosfääris veeauru toimel NO2 disproportsioneerub: · Nii NO kui NO2 on paramagnetilised (paaritu arvu elektronidega) molekulid. · Nende segu jahutamisel alla -20 °C molekulid kombineeruvad ja tekib sinine vedel N2O3, mis gaasina on ebastabiilne. · Vees lahustudes annab N2O3 lämmastikushappe HNO2, mis on nõrk hape (K = 4,3·10-4). 37. Võrrelge lämmastikushappe ja lämmastikhappe omadusi, lähtudes lämmastiku oksüdatsiooniastmetest. Kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid ja Lewisi struktuurid. Iseloomustage neile vastavaid soolasid
m). Metalli temperatuuri tõusul tema elektritakistus suureneb. Magnetomadused - Magnetiline läbitavus ja magnetiline Ferromagnetilised – magnetiseeruvad väga kergelt, konstant iseloomustavad metalli võimet magnetiseeruda. kasutatakse näiteks elektriaparaatide ja elektromagnetite valmistamisel N: Fe, Ni, Co Paramagnetilised – magnetväli mõjutab neid metalle väga nõrgalt N: Al, Cr Diamagnetilised – tõukuvad magnetväljast eemale N: Cu, Sn 15. Raud ja rauasulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). • tihedus 7,87 g/cm3• sulamistemperatuur on 1539 Celsiuse kraadi• hea korrosioonikindlus
temperatuuri tõusul tema elektritakistus suureneb. Magnetomadused - Magnetiline läbitavus ja Ferromagnetilised – magnetiseeruvad väga magnetiline konstant iseloomustavad metalli võimet kergelt, kasutatakse näiteks elektriaparaatide ja magnetiseeruda. elektromagnetite valmistamisel N: Fe, Ni, Co Paramagnetilised – magnetväli mõjutab neid metalle väga nõrgalt N: Al, Cr Diamagnetilised – tõukuvad magnetväljast eemale N: Cu, Sn 15. Raud ja rauasulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). RAUD Füüsikalised omadused tihedus 7,87 g/cm3 sulamistemperatuur on 1535oC
Mõõtmised näitavad, et sidemed osooni molekulis on võrdse pikkuseega. Tegelik molekul on nende kahe äärmusliku variandi vahepealne, joonistatud äärmusi nimetataksevresonantsstruktuurideks: Resonantsstruktuuride vahele joonistatakse kahe otsaga nool (). Molekulid, milles aatomitel ei ole 8 valentselektroni · Paarituarvulise elektronide arvuga molekulid (ioonid). Nendes on paratamatult vähemalt üks aatom, mille jaoks okteti nõuet ei ole võimalik täita. Sellised molekulid on paramagnetilised. · Mittetäielikud oktetid. Kui aatomite elektronegatiivsuste erinevus on suur, mistõttu side läheneb ioonilisele, võib vähem elektronegatiivse aatomi okteti nõue jääda rahuldamata. · ,,Laiendatud" oktetid. Esinevad 3. ja järgnevate perioodide elementide juures, milles sideme moodustamises saavad osaleda ka kõrgema peakvantarvuga (täitmata) orbitaalid. Näiteks : PCl5, SF6 Molekulide kuju Aatomite paigutus Lewise struktuurivalemites ei kajasta aatomite tegelikku paiknemist
üksteise suhtes erinevalt). Struktuuriisomeerid jagunevad ionisatsiooniisomeerideks ([CoBr(NH3)5]SO4 ja [CoSO4(NH3)5]Br), hüdraatisomeerideks ([Cr(H2O)6]Cl3 ja [CrCl(H2O)5]Cl2·H2O), Seoseisomeerid ([CoCl(NO2)(NH3)4]+ ja [CoCl(ONO)(NH3)4]+, koordinatsiooniisomeerid ([Cr(NH3)6][Fe(CN)6] ja [Fe(NH3)6][Cr(CN)6]). Stereoisomeerid jagunevad optilisteks (teineteise peegelpildid) ja geomeetrilisteks isomeerideks. Paljud kompleksühendid on värvilised ja/või paramagnetilised, nende omaduste mõistmiseks ja ennustamiseks tuleb tunda kompleksühendi elektronstruktuuri, selleks võib kasutata nt kristallivälja teooriat. 78. Ligandid. Mono- ja polüdentaatsed ligandid. Tooge näiteid. Miks kasutatakse kompleksonomeetrias titrantideks polüdentaatseid ligande? Ligandid on molekulid, ioonid, orgaanika mis seondub kompleksimoodustajaga (tsentraalaatomiga). Monodentaatsed ligandid on ligandid mis saavad seonduda ühest kohast
annaabi.ee 
