vastupidise suunaga väli. 2) Paramagneetikud aine aatomis ei ole elektronide summaarne magnetväli null. Aatomid pöörduvad eelistatult asendisse, kus nende magnetväli on välise magnetvälja suunaline. Paramagneetik on aine, mis pisut tugevdab talle mõjuvat magnetvälja Magnetiline läbitavus on veidi suurem ühest. Paramagneetikud on näiteks alumiinium,volfram,mangaan,kaalium,naatrium. Paramagneetiku aatomis ei ole elektronide summaarne magnetväli enam null, kuna elektronide arv on paaritu. Seega jab vähemalt ühe elektroni omamagnetväli tasakaalustamata. Seetõttu käitub paramagneetiku osake magnetväljas nagu pisike magnetnõel. Ta üritab pöörduda asendissse, milles osakese magnetväli oleks väljastpoolt mõjuva magnetväljaga samasuunaline. Päriselt ei õnnestu see aga kunagi, sest soojusliikumine lõhub osakeste
aatomituuma ümber; Diamagneetikud ained, mille molekulide magnetväljad orienteeruvad vähesel määral välise magnetvälja mõjul välisele väljale vastupidises suunas, mille tõttu summaarne magnetväli diamagneetiku sees on veidi nõrgem väljast vaakumis ( µ 1) ; Paramagneetikud ained, mille molekulide magnetväljad orienteeruvad vähesel määral välise magnetvälja mõjul välise välja suunas, mille tõttu summaarne magnetväli paramagneetiku sees on veidi tugevam väljast vaakumis ( µ 1) ; Ferromagneetikud ained, mille molekulide magnetväljad orienteeruvad välise välja mõjul olulisel määral välise välja suunas, mille tõttu summaarne magnetväli ferromagneetiku sees on oluliselt tugevam väljast vaakumis ( µ 1) ; Suhteline magnetiline läbitavus suurus, mis iseloomustab magneetikuid ja näitab, mitu korda on magnetvälja induktsioon magneetiku sees B suurem magnetilisest induktsioonist vaakumis B0:
keskkonnas magnetilisest induktsioonist vaakumis. Diamagneetikud ained, mille molekulide magnetväljad orienteeruvad vähesel määral välise magnetvälja mõjul välisele väljale vastupidises suunas, mille tõttu summaarne magnetväli diamagneetiku sees on veidi nõrgem väljast vaakumis ( µ 1) ; Paramagneetikud ained, mille molekulide magnetväljad orienteeruvad vähesel määral välise magnetvälja mõjul välise välja suunas, mille tõttu summaarne magnetväli paramagneetiku sees on veidi tugevam väljast vaakumis ( µ 1) ; Ferromagneetikud ained, mille molekulide magnetväljad orienteeruvad välise välja mõjul olulisel määral välise välja suunas, mille tõttu summaarne magnetväli ferromagneetiku sees on oluliselt tugevam väljast vaakumis ( µ 1) ;
μr – suhteline magnetiline läbitavus; B ‒ magnetiline induktsioon keskkonnas; B0 ‒ magnetiline induktsioon vaakumis Milline sisuline tähendus on suhtelise magnetilise läbitavuse väärtustel, et see on a) ühest veidi väiksem – tegemist on diamagneetiku suhtelise magnetilise läbitavusega b) ühest veidi suurem – tegmist on paramagneetiku suhtelise magnetilise läbitavusega c) ühest palju suurem? – tegemist on ferromagneetiku suhtelise magnetilise läbitavusega 7. Milliseid ferromagneetikuid nimetatakse „pehmeteks“, milliseid „jäikadeks“? Mida tähendab magnetiline „mälu“? Milliseid ferromagneetikuid kasutatakse püsimagnetite ja mäluseadmete valmistamiseks? Jäigad ferromagneetikud on püsimagnetid, neid on raske ümber magneetida. Jäikade
Diamagneetikute erineb väga vähe ühest, näiteks: Vismut = 0,999824 Vismut on keemiline element järjekorranumbriga 83 sümboliga Bi. Kuld = 0,999961 Ta esineb looduses 1 isotoobina, massiarvuga 209. Omadustelt on vismut metall. Tema tihedus normaaltingimustel on 9,78 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 271 Celsiuse kraadi. Klaas = 0,999987 Paramagneetikud Paramagneetiku aatomis ei ole elektronide summaarne magnetväli null, sest elektronide arv on paaritu. Ühe elektroni omamagnetväli jääb tasakaalustamata. Välises magnetväljas üritab paramagneetiku osake pöörata end nii, et osakese magnetväli oleks välise väljaga samasuunaline. Seetõttu magnetväli paramagneetikus veidi tugevneb. Paramagneetikute erineb väga vähe ühest, näiteks: Plaatina = 1,000250 Volfram = 1,000176 Hapnik = 1,0000019 Ferromagneetikud
Nt. hõbe, vask, kuld. Aine magnetiline läbitavus on väiksem 1st.*Paramagneetik aine, mis tugevdab veidi talle mõjuvat magnetvälja. Nt. alumiinium, wolfram, õhk. Aine magnetiline läbitavus suurem 1st*Ferromagneetik aine, mis tugevdab talle mõjuvat magnetvälja tuhandeid kordi. Nt. koobalt, raud, nikkel. Aine magnetiline läbitavus mitmeid kordi suurem 1st. Aine kuuluvus ühte või teise gruppi määrab ära aineosakeste magnetväli. Dia- ja paramagneetiku puhul on tegemist üksiku elektronväljaga. Diamagneetiku moodustavad kaks elektroni paari. Need väljad on nõrgad ja korrastamata.Ferromagneetikul ühe osakese magnetväli on väga tugev. Oluline osa aatomitel või ioonidel. Aines tekivad piirkonnad, kus osakeste magnetväli on ühe suunaga domeen.Välise magnetvälja mõjul domeenid orienteeruvad. (võtavad ühe suuna).Ferromagneetikud jagunevad kaheks: *Magnetiliselt kõvad säilitab magnetvälja pärast magnetvälja mõju lakkamist
Diamagneetikile efekt esineb kõikidel ainetel. Magnetväljas mõjub aatomis liikuvatele elektronidele magnetjõud, selle mõju on ekvivalentne sellise mikrovooluga, mis annab aatomile magnetväljaga vastassuunalise magnetmomendi. Paramagneetikud Paramagneetik magneetub välise välja suunas J(vekt) ↑ ↑ H (vekt) , k›0. 21 J(vekt)=k H(vekt) Paramagneetiku korral magneetiline vastuvõtlikus k on samuti antud ainet iseloomustav konstantne suurus, mis ei sõltu välisest väljast ega magneetumusest /k/=J/H. Magneetumus ja välise välja tugevus on võrdelised. Paramagneetiku magnetiline läbitavus μ › 1. Paramagneetik on näiteks A1, k=2,3*10 astm -5, hapnik O2, k=0,19*10 astm -5. Paramagneetilise materjali magneetumise tõttu tekib täiendav välise väljaga samasuunaline nõrk magnetväli μ 0 J ( vekt) .
säilib→lisaringvoolu tekkimine→lisamagnetmoment.Diamagneetikukes tekkiv väli on vastupidine nendele mõjuvale magnetväljale. Väheneb aines magnetinduktsioon võrreldes välise välja magnetinktusiooniga. See on jälgitav ainult siis, kui aatom ei oma magnetmomenti ilma välise väljata. X‹o, μ=0,99992.Magnetiline astuvõtlikus X on neg ja väike ja konstante, ainult ülijuhis on see täpselt -1, indutseeritud väli on algväljale vastupidise suunaga. Paramagneetiku aatomite magnetmoment on nullist erinev nt täiesti kerasümmeetrilise elektrodine liikumise puhul, hapnik, liitiusm, alumiinium. Välises väljas orienteeruvad need magnetmomendid jõujoonte sihiliseks, mistõttu miksovoolude magnetväljad liituvad lisaväljaks, mis on välise väljaga samsuunaline, seda segab soojusliikuine. Magnetväli tugevneb aines-seda nähtust nimetatakse magneetumiseks. x>0 μ=1,0002 μ=B/B0 Magnetiline
mida meie tahame tekitada. 60. Kuidas jaotatakse aineid magnetiliste omaduste alusel? Kuidas muutub magnetväli nendes ainetes? 1. Dimagneetikud – molekulide summaarne magnetmoment on natuke väiksem ühest (nt vask) 2. Paramagneetikud – aine summaarne magnetmoment on natuke üle ühe (1.000 ja alates neljandast komakohast muutub). Näiteks alumiinium. 3. Ferromagneetikud – magnetmomentide summa on paramagneetiku omast tunduvalt suurem. Nt raud. Dimagneetikutes läheb magnetväli veidi väiksemaks, paramagneetikutes veidi suuremaks ja ferromagneetikutes kõvasti suuremaks. 61. Lähtudes Fermat’ printsiibist, tuletada murdumisseadus. Fermat’ printsiip – valgus läheb ühest punktist teise mööda sellist teed, mille läbimisaeg on minimaalne. Murdumisseadus: sinα v n =n2,1 = 1 = 2 sin v2 n1
annaabi.ee 
