PAR - mõõteliinide paralleelsus RECT - ristseis RS - baaspinna asend F - mõõtejõud T temperatuur RO pinnakaredus MAT materjal RE - mõõtmiste vähesed kordused Mudel üldkujul: - pinna hälve sirgjoonelisusest, STR = f(mõõtevahendi näit, faktorid) STR = f(faktorid)= f(Lmax Lmin; K; READ, PAR, RECT, RS, F; T, RO, RE) - hälve pindade paralleelsusest, PAR = f(mõõtevahendi näit, faktorid), PAR = f(faktorid)=f(PAR, RECT, RS, RO) - hälve sümmeetrilisusest telje suhtes SYM = f(mõõtevahendi näit, faktorid), SYM = f(faktorid)=f(READ, PAR, RECT, RS) · rakis + indikaatorkell, täpsustase 1 µm + pikkusplaat sobib ideaalselt. Osa B · Bi= BREF+Ai+Ci B11 B12 B13 B14 B15 12.08 12.06 12.12 12.11 1 12.087 7 2 3 9 12
(ümardamine parand lähima täisjaotiseväärtuse ni) PAR - mõõteliinide paralleelsus RECT - ristseis RS - baaspinna asend F - mõõtejõud T temperatuur RO pinnakaredus MAT materjal RE - mõõtmiste vähesed kordused Mudel üldkujul: - pinna hälve sirgjoonelisusest, STR = f(mõõtevahendi näit,Lmin; f(faktorid)= f(Lmax faktorid) K; READ, PAR, RECT, RS, F; T, hälve RO, RE) pindade paralleelsusest, PAR = f(mõõtevahendi näit, faktorid), PAR = f(faktorid)=f(PAR, RECT, RS, RO) rakis SYM =+f(faktorid)=f(READ, PAR, RECT, indikaatorkell, täpsustase 1 µm RS) + pikkusplaat sobib ideaalselt. Cp 1 B 18 H 11 L 180 Detaili mõõtepunktid
PAR - mõõteliinide paralleelsus RECT - ristseis RS - baaspinna asend F - mõõtejõud T temperatuur RO pinnakaredus MAT materjal RE - mõõtmiste vähesed kordused Mudel üldkujul: - pinna hälve sirgjoonelisusest, STR = f(mõõtevahendi näit, faktorid) STR = f(faktorid)= f(Lmax Lmin; K; READ, PAR, RECT, RS, F; T, RO, RE) - hälve pindade paralleelsusest, PAR = f(mõõtevahendi näit, faktorid), PAR = f(faktorid)=f(PAR, RECT, RS, RO) - hälve sümmeetrilisusest telje suhtes SYM = f(mõõtevahendi näit, faktorid), SYM = f(faktorid)=f(READ, PAR, RECT, RS) · rakis + indikaatorkell, täpsustase 1 µm + pikkusplaat sobib ideaalselt. Osa B · Bi= BREF+Ai+Ci B11 B12 B13 B14 B15 1 18.06 18.042 18.136 18.162 18.09 2 18.132 18.073 18.06 18
· Täisarvu kümnega jaguvuse tunnus: 25..1. Täisarv jagub kümnega parajasti siis, kui ta lõpeb nulliga: · Tuleb tõestada teoreem ja pöördteoreem · Teoreem: 25..1. Kui täisarv lõpeb nulliga, siis ta jagub kümnega · Pöördteoreem: 25..1. Kui täisarv jagub kümnega, siis ta lõpeb nulliga 6. Teoreem sirge paralleelsusest tasapinnaga ·Kui sirge s, mis ei asetse tasandil , on paralleelne mingi selle tasandil asuva sirgega t, siis see sirge on paralleelne tasandiga . · E: t asub tasandil , s ei asu, s ja t paralleelsed · V: s ja tasand on paralleelsed · T: Paralleelsed sirged määravad tasandi . Kui oletada vastuväiteliselt , et s ja lõikuvad, siis peab see lõikepunkt kuuluma ka tasandile .
ta usub). Riigis, kus ateism oli ainuke ametlik religioon, juhatas romaani ilmumine 1960ndatel väga paljud inimesed Piibli juurde. Evangeeliumid moodustavad romaanile pideva allteksti, kuid B ei suhtu neisse kanooniliselt, vaid moonutab teadlikult fakte (Jesual vaid üks jünger, ei tea, kes on ta isa ja ema, Juuda surm, ristisurma üksikasjad). B kontseptsioon ajaloo kordumisest (variatsioonidega, sageli madaldatuna), eri ajatasandite paralleelsusest; jutustus on üles ehitatud nagu kaja, detailide pidev peegeldumine. Romaani ülesehituse omapära KALEIDOSKOOPILINE PÕHIMÕTE EHK PEEGLITE SÜSTEEM Kujundid peegeldavad üksteist lõpmatult, võimendades või tühistades. Eesmärgiks luua kahetisi tähendusi, lõpetamatust. Gasparov: ,,...l e i t m o t i i v i l i s e ü l e s e h i t u s e põhimõte /.../ teatav motiiv, kord esile tulnuna, kordub hiljem, esinedes iga kord uues
Geomeetrilised hälbed on põhjustatud suuresti töötlemisprotsessist. Geomeetrilisi hälbeid on reeglina käsitletud sõltumatutena. Mõõtmisel kontrollitakse reaalset pinda, kuid mitte nominaalpinda. On vajalik määratleda lähted, mis reaalses olukorras kujunevad sageli üleviidud lähteks (telje asemelmingi külgpind). Osasid hälbeid on sobivam kujutada teiste hälvete kompleksina (silindrilisus koosneb ümarusest, sirgjoonelisusest ja paralleelsusest). Tolereerimise printsiibid ISO 8015 järgi on põhiprintsiibiks hälvete sõltumatu käsitlemine või paari moodustavatel detailidele ümbriku nõude rakendamine. ISO 1101 järgi on geomeetriliste hälvete tolereerimisel rakendatavad järgmised printsiibid. Geomeetrilised tolerantsid Mõõtme tolerantsid Kuju, suuna, asendi ja viskumise tolerantsid