Sõjad pärast II maailmasõda 1. Korea sõda 1950-1953 Vene-Jaapani sõja ajal okupeeris Jaapan Korea ja kuulutas selle oma protektoraadiks, 1910 annekteeris Korea. II maailmasõja ajal otsustasid Jaapani vastu võitlevad suurrigid taastada Korea sõltumatuse. Augustis 1945 vabastas Korea rahvaarmee koos Nõukogude armeega Põhja-Korea, Lõuna-Korea (38. paralleelini) hõivasid septembris 1945 USA dessantväed. 1950 juunis tungis Põhja-Korea NSVL ja Hiina toetusel kallale Lõuna-Koreale ja vallutas suure osa selle territooriumist USA nõudis ÜRO julgeolekunõukogult Põhja-Korea kuulutamist agressoriks. Kuna Nõukogude liidu esindajale oli antud korraldus julgeolekunõukogu koosolekuid boikoteerida, õnnestus Ühendriikidel oma ettepanek läbi suruda Peamiselt USA sõduritest koosnevatele ÜRO vägedele anti koraaldus
t. võrdsete geografiliste laiuste vahedega paralleelide vahekauguseid kaardil põhja suunas pidevalt suurendada. (lk.90) 19. Kirjelda meridionaalosa mõistet Mercatori projektsiooni abtsiss (x) väljendatakse üldjuhul nn meridionaalosades (vt jaotis 7.4.1) ja tähistatakse D. Meridionaalosa on ekvatoriaalminutites (ekvaatori minutilise kaare pikkus) väljendatud kaugus piki meridiaani ekvaatorist kuni teatud paralleelini. Meridionaalosa pikkust D käsitleti jaotises 7.2, kuid sellele võib anda ka järgmise kuju: valem 7.17 lk.96, kus ρ’ – radiaani väärtus minutites; e – maaelipsoidi eksentrilisus. Sfääril kehtib valem: valem 7.18 lk.96. Kahe paralleeli vahelise meridiaanilõigu kaarepikkuse leidmiseks (meridionaalosades) kasutatakse Mercatori projektsioonis meridionaalosade vahesid (D₂ - D₁). (lk.92, 96) 20
12-aastane, kui tema onu, John Ross võttis teda oma laevale. Aastal 1818 läks James koos oma onuga Loodeväila otsima. Aastail 1829-1833 osales Ross kahel suurel Arktika- ekspeditsioonil, mille korraldas tema onu. Selle käigus külastati Boothia poolsaare ja Kuningas Williami saar ja määrati põhjamagnetpooluse asukoht. Kaks aastat hiljem uuris ta Baffini lahte. Järgmine ekspeditsioon viis Antarktikasse. Rossi käsutusel oli kaks laeva: "Erebus" ja "Terror".1843. aastal jõuti paralleelini 79°10´ S ja 1849 a. rajas seal teed järgmistele polaaruurijatele. Selle vapra maadeuurija nime kannavad Rossi saar, Rossi meri ja jäälava Antarktika lõunaosas. 20. David Livingstone sündis 19. märtsil 1813 a. Blentynes, Sotimaal ja suri 1. mail 1873 a. Sambias. Ta oli soti maadeavastaja, Aafrika-uurija, arst ja misjonär. 1841. aastal reisis ta misjonärina Lõuna-Aafrikasse, kus üheksa aastat hiljem alustas tööd maadeuurijana. Ta uuris Ngani järve, reisis mööda Zambezi jõge
Seega oli Saksamaa lõhenenud kaheks riigiks. (ühinesid taas alles 1990) Lääne-Berliinile jäi eristaatus. III Kriisid ja kriisikolded 1) Korea sõda 1950-1953 Ajalugu: 1904-05 Vene-Jaapani sõjas okupeeris Jaapan Korea. Teises maailmasõjas otsustasid Jaapani vastu sõdivad riigid Korea suveräänsuse taastada. 1945 vabastati NSV Liidu abiga Jaapani käest Põhja-Korea, septembris 1945 hõivas USA Lõuna-Korea (kuni 38. paralleelini). Tänaseni eksisteerib 2 Koread Korea Rahvademokraatlik Vabariik ehk Põhja-Korea (tekkis 1945, kommunistlik diktatuur) ja Korea Vabariik ehk Lõuna-Korea (tekkis 1948, kapitalistlik). Kumbki teineteist algul ei tunnustanud. Esimest korda kohtusid mõlema riigi juhid alles aastal 2000. Korea sõjas sõdisid: Põhja-Korea Lõuna-Korea (kommunistlik) (kapitalistlik)
kavandasid Saksamaa jagamise neljaks okupatsioonitsooniks, mida haldaksid USA, Suurbritannia, Nõukogude Liit ja Prantsusmaa. Lääneliitlased nõustusid 1939. aastal annekteeritud Ida-Poola jäämisega Nõukogude Liidule ja otsustasid kompenseerida Poola kaotused idas Saksamaa arvel, nähes Poola läänepiirina ette Oderi-Neisse liini. Nõukogude Liit lubas pärast Saksamaa purustamist astuda sõtta Jaapani vastu, saades õiguse haarata enda kontrolli alla Korea põhjaosa (kuni 38. paralleelini) ning annekteerida Kuriili saared ja Sahhalini lõunaosa. 1945. aasta kevadel kandusid lahingud Saksamaa sõjaeelsele territooriumile. Punaarmee vallutas 2. mail Berliini. Hitler sooritas 30. aprillil enesetapu. Kindralooberst Alfred Jodl kirjutas 7. mail alla Saksamaa tingimusteta kapitulatsioonile. 8. mail 1945 lakkas senine Saksa riik eksisteerimast. 7 Aasias jätkus sõda Jaapani ja liitlaste vahel sügiseni. USA heitis 6
ühendavad raud- ja maanteed, algas Berliini blokaad. Jäi ainult õhutee, mida NSVL ei julgenud häirida. Blokaad kestis 12 mai 1949. Lõpes peale NATO loomist. Blokaadi lõpetamisele eelnenud läbirääkimistel leppisid NSVL, USA, Suurritannia ja Prantsusmaa kokku, et lääne-Berliini ei lülitata Saksa Liitvabariigi koosseisu. 1949a loodi lane pool SLV jai das SDV. Korea sõda 1945a. peale jaapanlaste alt vabanemist oli Korea jagatud kaheks: lõunaosas 38 paralleelini olid USA väed, põhjapool NSVL väed. 1948 augustis kuulutati põhjas välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik ja lõunas Korea Vabariik. Põhja-Korea juhiks sai kommunist Kim Il Sung, kes tegi NSVL ettepaneku vallutada Lõuna-Korea. Stalin nõustus. Juunis 1950a tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale ja 3 kuuga jõuti välja poolsaare kagutipuni. Septembris alustasid USA ja Lõuna-Korea väed vastupealetungi ning jõudsid 2 kuuga Hiina Rahva-Vabariigi piirini
annaabi.ee 
