· Keksknärvisüsteem · Reetina · Epifüüs · Hüpüfüüüsi tagasagar Neuraalharjad (ganglioniliist) · Kraniaalsed ja sensoorsed ganglionid · Neerupealise säsiosa · Pigmentrakud Mesoderm · Kraniaalne mesoderm · Lateraalne mesoderm Kolju Jäsemete sidekude ja Pea lihased ja sidekude lihased Hamba dentiin Pleura, perikardi ja · Paraksiaalne mesoderm peritoneumi serooskest (somiidid) Vere- ja lümfirakud Kehatüve lihased Kardiovaskulaar- ja Skelett (v.a. kolju) lümfisüsteem Pärisnahk e. dermis Põrn · Intermediaarne mesoderm Neerupealise kooreosa Urogenitaalsüsteem (incl. gonaadid, suguteed ja lisasugunäärmed) Entoderm · Hingamisteede epiteel (trahhea, bronhid,
Apikaalse-ektodermaalse valli (AER) ning selle all paikneva mesenhüümi roll Proksimaal-distaalse telje areng ja peamised faktorid Anterio-posterioorse telje areng ja peamised faktorid Dorso-ventraalse telje areng ja peamised faktorid Apoptoosi roll autopoodi kujunemisel 9. Mesoderm Nimetage mesodermi liigid ning põhilised koe- ja organialged, mis nendest arenevad Kordamesoderm ja tema roll selgroogsete arengus Mis on paraksiaalne mesoderm? Somiitide areng ja derivaadid Selgroo moodustumine Skeletiluude erinevad eellased Kehalihaste päritolu ja üldine areng Urogenitaalsüsteemi päritolu ja neerutüüpide vaheldumine embrüogeneesis Mis on kardiogeenne mesoderm? Missugused rakuliigid diferentseeruvad kardiogeensetest eelasrakkudest? Südame neuraalhari ja tema derivaadid Nimeta südame morfogeneesi põhi etapid Toruja südame teke ja cardia bifida
Gastrulatsioon algatatakse ürgjuti tekkimisega epiblasti posterioorses osas Sarnaselt linnule tekivad endodermi ja mesodermi rakud läbides EMT ja migreerudes (ingressioon) läbi ürgjuti Ürgjuti eesmises otsas paikneb tähtis induktiivsete signaalide keskus, mida kutsutakse sõlmeks (analoog lindude Henseni sõlmele ja kahepaiksete dorsaalsele blastopoori ülahuulele) Hilises gastrulas on eristatavad aksiaalne e seljakeeliku mesoderm, mis pärineb sõlme regioonist, paraksiaalne e somiitide mesoderm ürgjuti aterioorsest osast, külgplaadi mesoderm ja vahelmine 32 mesoderm keskmisest osast ning ExM (ingresseerub arenguliselt esimesena) posterioorsest osast AVE paikneb tulevases anteriooreses piirkonnas sekreteerides signaalmolekule Cerebrus, Lefty1 (Nodal anatgonistid) Dkk1(Wnt antagonist). Need signaalid koostöös epiblastiga juhivad peapoolset embrüo arengut
ventraalne osa kasvavad teineteisele lähemale ja lõpuks sulanduvad kokku Kuidas arenevad kopsud? endodermist tekib hingetoru ja neelu epiteel, bronhid ja alveoolid; hingamiselundkond areneb eessoolest vastusena mesodermi signaalidele Mesoderm Mesodermi klassifikatsioon ja millised on vastavate mesodermide derivaadid? 1. Seljakeeliku mesoderm e kordamesoderm - formeerub seljakeelik ja määrab kogu organismi anterioposterioorse telje 2. Paraksiaalne mesoderm - moodustab neuraaltoru külgedele somiite, millest arenevad selja pärisnahk e dermis, skeletilihased, roided, selgroog, kõõlused, dorsaalaordi endoteel 3. Anterioorne paraksiaalne mesoderm ei segmenteeru, sellest kujuneb pea mesoderm, mis koos peaneuraalharja rakkudega panustab peapiirkonna lihaste, luude ja sidekoe moodustumisele 4. Vahelmine mesoderm - areneb urogenitaalsüsteem: gonaadid, neerud ja nendega seotud juhad ning neerupealiste välimine osa
melanotsüüdid; kõhtmiselt läbi sklerotoomi. Kõhtmiselt migreeruvad neuraalharja rakud väldivad sklerotoomi tagumist osa. Seal – tõukuvad efriinid. Tähtsamad pea struktuurid mis arenevad neuraalharjast. keha neuraalharjastki: Perifeerne närvisüsteem: peaganglionid ja nendega seotud peanärvid, gliia; Näo melanotsüüdid. Mesoderm: skeletilihaste ja luude areng Mesodermi põhikomponendid.Seljakeelik,Paraksiaalne mesoderm (somiidid ja pea mesoderm), külgplaadi mesoderm ja vahelmine mesoderm. Paraksiaalne mesoderm: Paraksiaalse mesodermi indutseerivad BMP valgud. Ka FGF ja Wnt valgud; ta segmenteerub somiitideks. SOmiidid embrüo segmentatsiooni mudel. Metameersed, osalevad selgroolülide metameersuse määramisel -> spinaalnärvide metameersus. Ka neuraalharja rakkude rändamise segmentsuses; Differentseeruvad kolmes põhisuunas: skelrotoom, müotoom ja dermatoom. Kella ja lainerinde mudel
BMP indutseerib apoptoosi, aga tema antagonistlik valk Gremlin just pidurdab apoptoosi. Seega näiteks kanal BMPi ekspressioon kõrge, Gremlini oma madal, pardil vastupidi. 9. Mesoderm Nimetage mesodermi liigid ning põhilised koe- ja organialged, mis nendest arenevad. Mesodermi liik Koe-ja organialge Intermediaalne mesoderm Neerud, gonaadid (kuse-ja suguelundkond) Kordamesoderm Notokord (seljakeelik) Paraksiaalne mesoderm Pea, somiidid Lateraalne mesoderm Süda, (vere)ringesüsteem, kehaõõnsused Kordamesoderm ja tema roll selgroogsete arengus Kordamesoderm moodustab korda e seljakeeliku, mis määrab kogu organismi anterioposterioorse telje. Kõrgematel selgroogsetel esineb embrüonaalses staadiumis, kus seljakeelik on tugiorgan. Hilisemas arengus lähevad kordamesodermi rakud selgroo vahediskide koosseisu
Dermamüotoom skeletilihaste eellased ja selja dermise rakud · Kordamesoderm ja tema roll selgroogsete arengus Kordamesoderm mood korda ehk seljakeeliku, mis paikneb alati neuraaltoru all ja pikeneb kõhtmiselt. Kõrgematel selgroogsetel esineb see embrüonaalses staadiumis ja on embrüos tugiorganiks. Kui embrüol hakkab mood. selgroog, jääb seljakeelik selgroo vahediskide koosseisu. Süstikkaladel esineb seljakeelik kogu elu. · Mis on paraksiaalne mesoderm? ..on kahel pool neuraaltoru paiknev mesoderm, mis on segmenteerunud (somiidid) /segm-mata (posterioorne osa). Segmenteerumata mesoderm on mesenhümaalne. Kui on moodustunud lõhe, siis välimised mesenhümaalsed rakud epitelialiseeruvad ning moodustub epiteliaalne somiit toimub mesenhüüm epiteel transitsioon (EMT) -jaguneb pea mesodermiks ja somiitideks- nendest omakorda palju massi. · Somiitide areng ja derivaadid -somiitide areng toimub eest tahapoole