objektid. Miks? HIV Ehitus Rakk puudub. Genoom- pärilikkusaine (DNA või RNA) Kapsiid- koosneb valkudest. Ümbris- koosneb valkudest ja lipiididest. Puudub ainevahetus, ei kasva ega paljune iseseisvalt. Paljunemine - elusates rakkudes Levimine Õhu kaudu Mustade kätega Sugulisel teel ja verega Saastunud esemetega: toidunõud, töövahendid, käterätikud jne. Saastunud toiduga Loomade vahendusel Gripi-, paragripi-, rino-, RS- ja adenoviirused Tekitavad hingamisteede infektsioone. Tunnused: nohu, valus kurk, köha, külmavärinad, palavik, lihasvalu, peavalu. Peiteaeg tavaliselt 1 päev-nädal. Levimine õhkpiisknakkusena, mustade kätega (süües ja ka limaskestasid puudutades), saastunud toidu ja toidunõudega. Norwalk viirus ehk noroviirus Nakatumine: mustade kätega, saastunud toiduga.
üle kopsupõletikuks. Krooniline bronhiit on Eestis üks sagedasemaid hingamiselundite haigusi, seda põeb ~20% täiskasvanutest. Meestel esineb kroonilist bronhiiti 3-4 korda sagedamini kui naistel. 3,Ägeda bronhiidi tekitajateks on 20-50%-l juhtudestviirused, 5-15%-l mükoplasmad ning 5-25%-l klamüüdia. Varieeruvus on tingitud haiguspuhangutest. Mükoplasma esineb peamiselt kooliealistel lastel ja noorematel täiskasvanutel. Olulisemad viirused on A- ja B- gripi, paragripi- ning adenoviirus; väikelastel ka RS-viirus. Samuti võivad ägedat bronhiiti põhjustada pneumokokid, seened- kandida, ning mitmesugused hingamisteid ärritavad ained (gaasid, tolm). Bronhiit võib olla üheks vaevuseks ka laste nakkushaiguste puhul: leetrid, sarlakid, läkaköha. Hingamisteedesse sattudes kahjustab viirus bronhide limaskestarakke, tekib põletik ja suurenenud limaeritus. Teatud tingimustes lisandub 2-3 päeva pärast bakteriaalne põletik.
Haiguse tunnuseks neil on aevastamine, köhimine, turses nina limaskestad ja vesised silmad. Eriti suur tekkeoht on lastel ja vanuritel, sest nende organism on nõrgem, kui täiskasvanutel Sagedasemad tüsistused: sekundaarne bakteriaalne infektsioon, mis võib avalduda sinusiidi (põskkoopapõletiku), keskkõrvapõletiku ja alumiste hingamisteede nakkusena (bronhiit ja kopsupõletik). Vajadusel bakteriaalne uuring. Haigustekitajaks on rinoviirused, kuid paljud juhtumid on ka korona-, paragripi-, RS- viiruste poolt põhjustatud. Rinoviirusinfektsioon on äge respiratoorne haigus, mis kulgeb enamasti nina limaskesta põletiku nähtudega ning väljendub nohuga. Tavaliselt nn. ,,külmetushaigustest" langeb rinoviiruste arvele 30-50%, kuid puhangute perioodil võib ulatada 100%-ni. Parasvöötmes on haigestumine tõusnud enamasti kevadel ja sügisel, kuid suhteliselt kõrge rinoviirusinfektsiooni osakaal on ka suvel. Nakkuse ülekanne toimub 1. Otsesel kontaktil inimeselt inimesele
Krooniline bronhiit on Eestis üks sagedasemaid hingamiselundite haigusi, seda põeb ~20%täiskasvanutest. Meestel esineb kroonilist bronhiiti 3-4 korda sagedamini kui naistel. TEKKEPÕHJUSED- JA MEHHANISMID Ägeda bronhiidi tekitajateks on 20-50%-l juhtudest viirused, 5-15%-l mükoplasmad ning 5-25%-l klamüüdia. Varieeruvus on tingitud haiguspuhangutest. Mükoplasma esineb peamiselt kooliealistel lastel ja noorematel täiskasvanutel. Olulisemad viirused on A- ja B-gripi, paragripi- ning adenoviirus; väikelastel ka RS-viirus. Samuti võivad ägedat bronhiiti põhjustada pneumokokid, seened- ning mitmesugused hingamisteid ärritavad ained (gaasid, tolm). Bronhiit võib olla üheks vaevuseks ka laste nakkushaiguste puhul: leetrid, sarlakid, läkaköha. Hingamisteedesse sattudes kahjustab viirus bronhide limaskestarakke, tekib põletik ja suurenenud limaeritus. Teatud tingimustes lisandub 2-3 päeva pärast bakteriaalne põletik
kasutata. Keemilised ohutegurid Tolm Paberitolm, juukse- II Regulaarselt tuulutada ruumi karvad, tolmulestada värske õhuga, regulaarne niiske jms võivad tekitada koristus. allergilisi reakt- sioone (nohu vms) Bioloogilised ohutegurid Viirused Võimalikud gripi, II Järgida isiklikke hügeeninõu- paragripi viirused. deid, pesta haigusteperioodil Töökeskkonnas on tihedmalt käsi. võimalik nakkusoht seotud seoses pere- liikmetega. Füsioloogilised ohutegurid Sundasend Töötamine arvutiga. III Sülearvuti ja hiir ühel tasandil. Töötoolil puudub Reguleerida tooli kõrgust nii, et
rögaeritusega. Võivad kaasneda teised külmetushaiguse tunnused. Enamus viiruslikud ja hästi ravitavad. Nõrgetatud IM in võib bronhiit minna üle kopsupõletikuks. Etioloogia: tekitajateks on viirused, mükoplasmad ja klamüüdia. Ninapolüübid:nina limaskesta sopistused. Tekivad allergilise ja kroonilise nohu tagajärjel. Limaskest tursub ja muutub paksuks, moodustuvad limaskesta voldikesed mis sopistuvad välja.Varieeruvus kopsupuhangutes. Olulisemad viirused on A ja B gripi , paragripi ning adenoviirus, väikelastel ka RS viirus. Samuti võib põhjustada pneumokokid, seened-kandida ning mitmesugused hingamisteid ärritvad ained (gaasid, tolm).Kroonilise bronhiidi tekkimist soodustab bronhide limaskestade kaotsemehhanismide kahjustus mitmesuguste tegurite toimel: lk norm. Puhastumisvõime langeb, suureneb lima teke, lima muutub paksemaks ja selle väljutamine halveneb. Lisandub bac- inflektsioon, kujuneb põletik. Soodustavad:
Vastuvõtlikud liigid: siga ja inimene. Esineb sporaadiliselt Aasias ja Euroopas. Viiruse ülekanne: otsene kontakt, fekaal-oraalne, viirusega saastunud sööt. Kliinilised tunnused: identsed suu- ja sõrataudile. Diagnoosimine: viiruse isoleerimine, identifitseerimine, antikehade määramine. Paramyxoviridae – ümbrisega Paramyxoviridae -> Alamsugukond – Paramyxovirinae -> Perekond – Respirovirus -> Liik – Veiste paragripi 3 viirus -> Veiste paragripp-3 Eestis statsionaarne farminakkus. Põhjustab ka transpordipalavikku (shipping fever). Veiste paragripp-3 infektsioon on äge veiste viirushaigus (kuid mitte raskekujuline), mis iseloomustub palaviku, ülemiste hingamisteede põletiku ning rasketel juhtudel kopsupõletikuga. Seotud veiste respiratoorhaiguste kompleksiga (seisund, kus kliinilisel uurimisel on täheldatavad kopsuhaiguste tunnused, kuid lõplikku laboratoorset diagnoosi ei ole)
• tuumasisesed inklusioonid on iseloomulikud DNA viirustele • tsütoplasmasisesed inklusioonid iseloomustavad RNA viirusi 77 Histoloogiline värvimine. Histoloogiline rakukultuuride värvimine võimaldab kahjustusi demonstreerida, kuid on suunava ja edasist tööd kergendava, mitte aga lõpliku diagnostilise väärtusega Hemaglutinatsioon. Hemaglutineerivate viiruste hulka kuuluvad entero-, gripi, paragripi, adeno-, mumpsi, reo-, punetiste, leetrite viirused. Erinevad viirused aglutineerivad erinevaid erütrotsüüte (inimese, kana, merisea, ahvi jne). Elektronmikroskoopia. Võimaldab otseselt vaadelda haigustekitajat, eristada sugukondi, näiteks poksviirusi herpesviirustest, kuid ei anna võimalusi tavalisel kujul eristada näiteks HSV-1 ja HSV-2. Molekulaarsed meetodid. Vaata eelmine praktikum. Immunoloogilised meetodid
annaabi.ee 
