o Lõppriim: paarisriim (AABB), ristiriim (ABAB), süliriim (ABBA), lausriim (AAAA), ahelriim (ABA, BCB, CDC), siseriim (rea keskel) o Hääliku- või sõnakordused o Helijäljendused (onomatopöa) Piu! Pau! Nätaki! Põmaki! o Pahakõla (kakofoonia) teadlikult kuhjatakse ühte värssi samakõlalisi häälikuid ja sõnu, nt käi kukele, jahvatav ahven, kahtlev ahv o Valestikirjutus (paragramm) porgandid ja pirgandid, me läksime üle mure ja muri kohises o Anagramm teiste sõnade loomine sõnade või nimede häälikuid ja silpe ümber tõstes, nt sugutas vist su vigast ust o Glossolaalia sõnataolised tähenduse ja sisuta moodustised, kõlamäng ja sõnamäng o Häälutused esitlus > tekst ise, autor mängib mingi häälikuga 12. Mis on narratiiv? Narratiiv on korrapärastatud sündmuste seeria
teradeks", et neid ei segataks ära tavaliste mõtteteradega. Mitte-teri täiendavad kogus epigrammiline ,,Väike Eesti luule ajalugu" ja ,,Sümpoosion Rroosi Selaviste juures", kus antakse viimase sümboolne menüü ja rida kõlavaid luuleteri.(Aspel,1989) Teose eessõnas on olemas Rroosi kirjanduslooline sugupuu. Marcel Duchamp tõi Rose Sélavy kuju ja nime esimest korda avalikkuse ette 1917. aastal. Nimi on paragramm prantsusekeelsetest fraasidest ,,c'est la vie" ja ,,arroser la vie"(Krull,1996). Rroosi on eriline, tema eeskoste all hakkasid igapäevased esemed nagu riidenagid, labidad, jalgrattad, turukorvid ja suhkrutoosid elama kunstiesemetena fantastilist iseelu. (Aspel,1989) Rroosi Selaviste nime all sai temast Stockholmi pagulaseestlanna, kes mõnikord räägib võõrast keelt nagu pagulasele paratamatu. Ta elab diskreetselt ilma silmnähtava tuluta teistele või iseendale
· Lõppriim isel kunstluulet, jag paarisriim (aabb), ristriim (abab), süliriim (abba), lausriim (aaaa), ahelriim (aba bcb cdc) · Siseriim riimuv sõna ei ole värsi lõpus ega alguses, vaid sees · Hääliku ja sõnakordused õrn, armas, õrn · Onomatopöa e helijäljendused keeles imiteeritakse hääli/häälitsusi, nt kikerikii, muu-muu · Kakofoonia e pahakõla nt pihkunihkur, vihane vihin · Paragramm valesti kirjutus, nt pargandeid ja pirgandeid · Anagramm teiste sõnade loomine sõnas silpide/häälkute ümbertõstmise teel, eesmärgiks leida algsõna · Glossolaalia tähendusteta sõnade jada (nt pusla husla-nek) 13. Mis on narratiiv? · Narratiiv on esitus, ta on kuidagi väljendatud (saame kuulda, lugeda vms) · Narratiiv esitab üht või mitut sündmust + neid sündmusi ühendav põhjus, loogika.
1992 Öötüdruk 1997 Pihlakamarja rist kasutab rahvaluule poeetikat sõnastuse, onomatopöa ja süntaksi tasemel ja sageli nii et ootuspärase korduse asemel on kontrast, mis eriti lõikavalt mõjub. Kaks teemaderingi tema luulel - metafüüsilised küsimused ja poliitika ja neile lisandub maapaoelamuse mõtestamine. Tähtsus eesti luule liikumisel realistlik-sõmbolistlikust voolusängist välja. 22. Ilmar Laabani luule ja häälutused. ILMAR LAABAN (1921 2000) Hasso Krull, Paragramm ja tämber. Rmt: Millimallikas (2000) 1946 Ankruketi lõpp on laulu algus - Sürrealism. Laaban oli programmiliselt elitaarne ja ülerahvuslik. Kosmopoliitne hoiak. 1957 Rroosi Selaviste intellektuaalsed mängud keelega, kõlaefektile rajatud paradoksid ja anagrammid. 1990 Oma luulet ja võõrast (Teosed VII VIII) 2004 Sõnade sülemid, sülemite süsteemid 1998 Ankarkättingens slut är sångens början häälutus sound poetry 23
teevad veidraid asju ja nende puhul seda suurust näha ei või. Ilmar Laaban (1921-2000) + tõlkija, kirjanduskriitik, tegutseb korraga nii rootsikeelses kui eestikeelses kultuuris. 1945 "Ankruketi lõpp on laulu algus" 1957 "Rroosi Selaviste" 1990 "Oma luulet ja võõrast (Teosed I-VII)" 2004 "Sõade sülemid, sülemite süsteemid" 1998 "Ankarkättlingens slut är sängens början" häälutus - sound poetry Hasso Krull. Paragramm ja tämber Sürrealism Eellugu: sürrealismi tuleb algab 1930ndate lõpul. Esimesi ilusaid näited võib leida Laabanilt, gümnasistina debüteerib kooliväljaandes ja 40ndatel kultuuriajakirjanduses üldisemalt. Luuletus Stalinile on ilmunud ka koondkogudes ja L enda seletus asjale on loogiline: kui tuleb see aeg, kui püütakse rakendada sots realismi reegleid, siis on väga sürrealistlik võtta printsiibid ja kruvida need üle vindi. Jõuda esteetikaga absurdi. See,