Tähistatakse ka G. Või Gai. Või Gai. Inst. 4 osa, mida nimetatakse commentarius („raamat“), mis on hiljem jaotatud paragrahvideks. Raamatuid ja paragrahve tähistatakse numbritega, nt: G. 1.3.: Lex est quod populus kubet atque constituit. Corpus iuris civilis Justianuse Institutsioonid Koostati aastal 533 Tähistatakse ka I. Või Inst. Koosneb 4 raamatust, raamatud jagunevad peatükkidesse ja hiljem peatükid jaotatud paragrahvidesse. Peatüki numereerimata algust nimetatakse principium. Nt: Inst.2.1.pr.: Superiore libero… Digestid, tähistatakse ka D. Või Dig. Koosatati 530 – 533 50 raamatut, raamatud on jaotatud pealkirjastatud peatükkideks (titulus). Peatükid jagunevad fragmentideks ja fragmendid paragrahvideks Koodeks, tähistatakse ka C. Või Cod. Või CI. Või CJ. Esimene versioon koostati aastal 529, uus 534 12 raamatut, jagatud peatükkideks
Raamatuid ja paragrahve tähistatakse numbritega, nt: G. 1.3.: Lex est quod populus iubet atque constituit. (Seadus on see, mida rahvas käsib ja määrab). CORPUS IURIS CIVILIS'E I OSA: INSTITUTIONES SIVE ELEMENTA Ehk Justianuse Institutsioonid Koostati aastal 533 Tähistatakse ka I. või Inst. või Just. Inst. või Iust. Inst. Koosneb 4 raamatust, raamatud jagatud peatükkidesse ja hiljem on peatükid jaotatud paragrahvidesse. Peatüki numereerimata algust nimetatakse principium. CORPUS IURIS CIVILIS'E II OSA: "DIGESTA SEU PANDECTAE" Digestid tähistatakse ka D. või Dig. Koostati 530-533 50 raamatut, raamatud jaotatud pealkirjastatud peatükkideks (titulus). Peatükid jagunevad fragmentideks ja fragmendid paragrahvideks. CORPUS IURIS CIVILIS'E III OSA: "CODEX IUSTINIANUS" Koodeks, tähistatakse ka C. või Cod. või CI. või CJ.
Lisaks Wlemari ja Saxmundi lisandustele, on mõned artiklid seaduses sõna-sõnalt kopeeritud teistest germaani seadustest, eriti Lex Alamannorum'ist. Nagu näiteks Add. III: 76, mis väidab, et abielus naised, kes on röövitud, tuleb tagastada. Seega juhtumeid, mida originaalseaduses polnud, on ikkagi käsitletud, ning seda tehti vastavuses Frangi kuninga kristlike eelistustega. 1.2. Nummerdamine - Herold'i versioon Lex Frisionumist sisaldab alajaotust nummerdatud jaotistesse ja paragrahvidesse. See on väga tõenäoliselt Heroldi enda töö: originaalsetel germaani seadustel pole nummerdatud artikleid. Kuigi seesugune numeratsioon pole algupärane, teeb see seaduse käsitsemise palju lihtsamaks ning seega kõik teadlased kasutavad Heroldi jaotust. Mitmel juhul on Herold on lohakas artiklite järjestusega: üks osa seadusest on isegi sattunud tema lõpptöös täiesti valesse seadusesse Lex Thuringorum'i. Mõned artiklite numbrid on välja jäetud ning ``Additio
numbritega, nt: G. 1.3.: Lex est quod populus iubet atque constituit. (Seadus on see, mida rahvas käsib ja määrab.) Justinianuse Corpus iuris civilis on traditsiooniliselt jagatud 4 ossa: 1) Institutiones sive Elementa (Institutsioonid koostati aastal 533, viitamisel kasutatakse lühendeid I. või Inst. või Just. Inst. või Iust. Inst.) tekst on sarnaselt Gaiuse Institutsioonidele jagatud 4 raamatusse, raamatud jagatud peatükkidesse ja hiljem on peatükid jaotatud paragrahvidesse. Peatüki numereerimata algust nimetatakse principium. Tsiteerimisel viidatakse samas järjekorras, nt: Inst.2.1.pr.: Superiore libro de iure personarum exposuimus : modo videamus de rebus. (Eelmises raamatus käsitlesime isikute õigust, nüüd vaatleme asjade (õigust).) 2) Digesta seu Pandectae (Digestid koostati aastatel 530-533, viitamisel kasutatakse lühendeid D. või Dig.) on jaotatud 50ks raamatuks, raamatud on jaotatud 7 Ladinakeelne tekst: M. Ristikivi. Ladina keel juristidele
esimene üldine kodifitseerimine ja kirjapanek. Ka kirjapanemisel oli oma iseärasus. Nimelt ei kirjutatud üles mitte enam vana õigust, vaid uut. Hammurapi koodeks kehtis kuni Uus-Babüloonia ajani ning sellest ajast on pärit ka kohtuotsuseid viidetega Hammurapi koodeksile (eelnevast perioodist seda ei ole, kuigi pole alust arvata, et kohtunikud koodeksit poleks kasutanud otsuste tegemisel). Uuesti tuleb koodeks päevavalgele 1901-1902 Susas. Scheil jaotas Hammurapi koodeksi paragrahvidesse ja tõlkis selle. 3.3. Koodeksi uurimislugu Avastamine - steeli leidis 1901/1902 talvel prantsuse arheoloogiline ekspeditsioon J. de Morgani juhtimisel Susa akropolis. Katkendeid on leitud Susas, Ninives (Assüüria kuninga Assurbanipali raamatukogus), Uus- Babüloonia ajast veel 20 katket. Esmane tõlkija Vincent Scheil 1902.a. prantsuse keelde, temalt pärineb ka koodeksi jaotus 282§
annaabi.ee 
