Värsiteooria edasine areng nõuab luuleteose struktuuri põhiprobleemide läbitöötamist. Nõnda kaob tühik värsi madalaimate tasandite uurimise ning kirjandusloo samuti küllalt läbitöötatud problemaatika vahel. Teadus algab sellest, kui me tavalist ja arusaadavana tunduvat vaadeldes avastame seal ootamatult kummalist ja seletamatut. Kerkib küsimus, millele vastama ongi kutsutud see või teine kontseptsioon. Värsiuurimise lähtekohaks on luule kui niisuguse paradoksaalsuse tunnetus. Kui luule olemasolu ei oleks vaieldamatult kindlaks tehtud fakt, siis võiks piisava veenvusastmega tõestada, et teda ei saa olemas olla. Luule lähteparadoks seisneb järgnevas: teatavasti ei kujuta ükski loomulik keel endast teda moodustavate elementide reeglistamata, see tähendab korrastamata kogumit. Nende ühendamisele paigutuvad teatud kindlad kitsendused, mis moodustavadki antud keele reeglistiku. Niisuguste kitsendusteta ei saa keel täita kommunikatiivseid eesmärke
metafoori pärast" luuletamine.Siin näibki olevat sobiv koht iseloomustada Kaplinski loojanatuuri mitte siis ainult luule, vaid ka proosa, draama ja esseistika primum mobile't. Selleks on kaemus selle sõna kõige sügavamas tähenduses, elu vahetu tajumine. Elu ja tõde ühinevad ja avanevad paradoksis, mõnikord lausa absurdis. Ning kokkupuude elutõega on selle paradoksaalsuse avastamine, mis võib olla koguni traumaatiline. Põhiküsimus on selles, "kuidas paradokse vältimata nendega hakkama saada" (J. Kaplinski, "Usk on uskmatus", Tallinn, Vagabund, 1998, lk 73), kuidas hullumata elada teadmises, et must võib olla valge ja kaks korda kaks võib olla ka viis. Argimõistus ja käitumine ületab selle unustuses (milleks isiku tasandil võivad olla nii töönarkomaania, meelemürgid
sõltumatuks, uus eneseleidmine ja uus väärtuste süsteem muutuvad iseseisvaks maailmavaateks, ohuks on liigne kindlus teadlikes otsustes ja kriitilises mõtlemises, nartsissis. 5. konjunktiivne (siduv) usk (35...a): leiab aset isikliku mineviku uus mõtestamine ja läbitöötamine, ollakse avatud oma sügavamale minale, sotsiaalse alateadvuse kriitiline tunnetamine, ohuks on paradoksaalsuse tunnetamine võib viia passiivsuseni. 6. universaliseeriv (kõiklikustav) usk (50...a): elutargad, vaatavad elu teisest nurgast (tõde pole abstraktne visioon vaid praktiline elulähedane tegelikkusele suunatud reaalsuse mõistmine), need inimesed muudavad arusaama ja kriteeriume normaalsusest, on valmis ja võimelised suhtluseks inimestega teistelt usuastmetelt ja teistest usulistest traditsioonidest. 9
Tõdetakse, et palju meie minast pärineb meie sotsiaalselt klassilt, usuliselt traditsioonilt, etniliselt grupilt, millesse kuulume. Sellel astmel hakatakse tunnetama paradoksi nii seisukohtades kui ka kogemuses. Tõsidusega, mis tekib siis, kui üle poole elust on möödas, ollakse valmis töötama selleks, et luua teistele võimalust identiteedi ja mõtestatuse leidmiseks. Tugevuseks on , et nähakse enda seondatust teistega laias perspektiivis. Ohuks võib saada see, et paradoksaalsuse tunnetamine võib viia paralüseerituseni, passiivsuseni. See omakorda võib saada aluseks enesega rahulolule või küünilisele tagasitõmbumisele. Samas on see aste lõhestunud. Elatakse ja teotsetakse olevas maailmas, omades igavikulist visiooni ja ustavust. Vaid mõnedel juhtudel viib see pinge radikaalse aktualisatsioonini, mida kirjeldab 6. aste. 6. Universaliseeriv (kõiklikustav) usk (eluaastad 50...). Sellel astmel inimene samastub ja 25
Tõdetakse, et palju meie minast pärineb meie sotsiaalselt klassilt, usuliselt traditsioonilt, etniliselt grupilt, millesse 91 kuulume. Sellel astmel hakatakse tunnetama paradoksi nii seisukohtades kui ka kogemuses. Tõsidusega, mis tekib siis, kui üle poole elust on möödas, ollakse valmis töötama selleks, et luua teistele võimalust identiteedi ja mõtestatuse leidmiseks. Tugevuseks on , et nähakse enda seondatust teistega laias perspektiivis. Ohuks võib saada see, et paradoksaalsuse tunnetamine võib viia paralüseerituseni, passiivsuseni. See omakorda võib saada aluseks enesega rahulolule või küünilisele tagasitõmbumisele. Samas on see aste lõhestunud. Elatakse ja teotsetakse olevas maailmas, omades igavikulist visiooni ja ustavust. Vaid mõnedel juhtudel viib see pinge radikaalse aktualisatsioonini, mida kirjeldab 6. aste. 6. Universaliseeriv (kõiklikustav) usk (eluaastad 50...). Sellel astmel inimene
annaabi.ee 
