4.Haiguse diagnoosist haigussoodumuse tuvastamisele (personaalse meditsiini tekkeni). Probleemid : Genoomika andmed on väiksema "väärtusega", kui ad hoc(märgade) eksperimentide tulemid. Tänu metoodikatele ja suurtele andmete hulkadele esineb palju vigu. Kompuuteranalüüs, algoritmid ning neil põhinev andmetöötluse loogika on suhteliselt algeline (post hoc ergo propter hoc pärast seda, järelikult selle pärast). Kellele kuuluvad andmed?. Viib paradigmani, et uuringute aluseks pole hüpotees vaid andmed ise. 4. Prokarüootsete genoomide omadused (suurused, G+C, funktsionaalsed grupid) Genoomid valdavalt tsirkulaarsed, esineb ka lineaarseid sisaldades telomeere (B.burgdorferi). Tihti esineb ekstrakromosomaalseid geneetilisi elemente. Enamus baktereid haploidseid, mõned ka di-ja tetraploidsed (D.radiodurans). Teatavates situatsioonides ka 10 koopiat (M.jannaschi)! Genoomide suurus jääb 1-5Mb vahele. Väiksem genoom M
2. See on andnud kunstnikule tõuke väljendada uusi põhimõtteid uute kujundite ja ka uue stilisatsiooni abil. 3. Piisava koguse ühtsete stiilitunnustega teoste põhjal on tagantjärele sõnastatud kunstistiili põhimõtted, mida võime lugeda kunstiajaloo õpiku tekstist (erandiks modernistlikud voolud, kes manifesteerisid end esiteks läbi teksti ja alles seejärel lõid manifestidele vastavaid teoseid). (Vaata ja võrdle Heie Treieri skeem ,,Teosest paradigmani") Iga stiili tutvustamiseks võiks valida üks-kaks teost, mis vastaks võimalikult täpselt stiili põhijoontele ning mille abil oleks neid iseloomulikke omadusi lihtne meeles pidada, need on nn ikoonilised või ,,paradigmaatilised teosed" (vt Heie Treieri artikkel). Selgitades ajaloolist, poliitilist ja sotsiaalset olukorda ning ideelisi murranguid loob õpetaja põhjuse-tagajärje seose uue stiili ja ajastu vahele ning näitab, kuidas vajadus väljendada uusi ideid leidis ühe või teise
tuvastamisele (personaalse meditsiini tekkeni). Probleemsed aspektid töös genoomidega: Genoomika andmed on väiksema "väärtusega", kui ad hoc (märgade) eksperimentide tulemid, Metoodikate ja suurte andmehulkade tõttu esineb palju vigu, Kompuuteranalüüs, algoritmid ning neil põhinev andmetöötluse loogika on suhteliselt algeline (post hoc ergo propter hoc pärast seda, järelikult selle pärast), Kellele kuuluvad andmed, Viib paradigmani, et uuringute aluseks pole hüpotees vaid andmed ise. Millised peaksid olema ideaalsed genoomika metoodikad: Odavad, kättesaadavad, mitte kaetud patentidega ning käsitletavad suurte investeeringuteta, Üldised s.t. mitte sõltuma teatava organismi omadustest, Lihtsad s.t. mitte sõltuma keerulistest ristamistest, geneetikast, vaatlemistehnikatest, Kokkuvõtvalt: NEED EI TOHI NÕUDA VAATLEJATELT KEERULISI OSKUSI. 4. Prokarüootsete genoomide omadused (suurused, G+C, funktsionaalsed grupid)
komponentidele, mis oli arvestatud tootmise algusel . Samal aastal Gottlieb Daimler ja Wilhelm Mayback ehitasid sõiduki nullist, mitte kasutades selleks mootoriga hobuvankrit. Neid peetakse esimese mootorratta – Daimler Rietwageni – leiutajateks [1]. Ühe sajandiga autotööstus läbis tohutu arengu. Ümberehitatud hobuvankritest, kus mootori võimsused oli alla ühe hobujõudu ning kiirused kuni 20 km/h, autotootjad jõudsid autonoomsete autode (ka omavahel suhtlevate autode) paradigmani. Ei ole kaugel see hetk, kui autojuhtimisoskused muutuvad üksikute harrastajate hobiks. Koos autotööstuse arenguga kasvas ka tootmise ja arenduse keerukus. Autotootjad olid sunnitud pidevalt kohaneda uute väljakutsetega, kaasata sadu uusi partnereid, tarnijaid, arendajaid, et liikuda konkurentsivõimelises tempos. Paljudel riikidele need väljakutsed osutusid üle jõud käivateks, teistele aga vastupidi – avasid uued uksed ja võimalused. Aastani 2005 USA juhtis maailma autotootmist
milliseid vahendeid tuleb kasutada?, milliseid väärtusi tunnustada?, kuidas organiseerida teaduslikku tegevust? Paradigma on üldine maailmavaade, mis on aluseks kogu teaduslikule mõttele. :) Mõned paradigmade näited oleks Einsteini relatiivsus teooria ja Darwini evolutsiooni teooria. *) Paradigmade vaheldumised kujutavad endast tavalist nähtust teaduse ajaloos. Kuhni arvates kujuneb teadus alles siis välja kui jõutakse mingi üldtunnustatud paradigmani, milles siis lähtutakse teatud aja vältel. Kui teadlased on omaks võtnud teatud paradigma, siis saabubki normaalteooria periood. Nüüd süstematiseeritakse faktilist materjali, viiakse läbi eksperimente just selle paradigma raames. Ühesõnaga teadlased püüavad loodust suruda oma karpi. Kuid nähtused, mis "ei mahu karpi" jäetakse tähelepanu orbiidist välja. *) Uus teooria pääseb vidule alles siis kui vana teooria on ennast lõplikult kompromiteerinud.
ettekujutus ka sellest, milles seisneb teaduslik tegevus (milliseid väärtusi tunnistatakse, kuidas organiseeritakse teadustegevus jne). Selliseid paradigmasid on olnud mitmeid: nt Ptolemaiose astronoomia, Koperniku astronoomia, Aristotelese füüsika, Newtoni füüsika, korpuskulaarne optika, laineoptika. Teadus kujunebki Kuhni arvates välja alles siis, kui mingit reaalsuse valdkonda uurivad inimesed jõuavad mingi ühise paradigmani. Nt optika kui teadus kujunes sellise kriteeriumi järgi välja alles XVII sajandil (Newtoni uurimused), astronoomia aga juba antiikajal (Ptolemaios). Teadlased, kes pooldavad teatud paradigmat, moodustavad teadlaskonna (ingl scientific community). Teadustegevus on Kuhni arvates alati kollektiivne ning seotud konkreetsete inimestega, eks elavad teatud ajastul teatud ühiskonnas. Teaduse arengule avaldavad seejuures mõju nii sotsiaalsed kui ka psühholoogilised tegurid.