Loob uue idiolekti, uued seosed. Seotud eelkõige Jakobsoni konatiivse, apellatiivse (suunatud adressaadile) funktsiooniga Esteetilise teates võib esile tõsta järgmised informatsioonitasandid (Eco tsiteerib Max Benset): füüsiliste kandjate /kõnes -- toon, intonatsioon, häälduse eripära, visuaalses -- värvid, faktuur, muusikas -- tämbrid, sagedused, intervallid jne/ diferentsiaalsete elementide, mis eristuvad paradigmaatilisel teljel: /foneemid, samastused, rütmid, värsimõõt, positsioonilised suhted, topoloogia keel jne/ süntagmaatiliste seoste: grammatiliste, proportsioonide, perspektiivi, muusikaliste intervallide jne denotatiivsete tähenduste: vastavad koodid ja leksikoodid konnotatiivsete tähenduste: retoorika, stilistilised leksikoodid, kujutavate võtete kogum, suured süntagmaatilised blokid jne
mittereferentsiaalne. Kommunikatsioon põhineb valikutel, mis tehakse süsteemi sees, mis eelneb rääkijale. "Keel [la langue] on keel sotsiaalne osa, indiviid ei saa seda luua ega muuta, keel on kollektiivne piirand, kommunikasioon on võimalik vaid siis, kui see täielikult omaks võetakse" (R. Barthes, 1984: 82). Keele süntagmaatiline (kombineeriv) ja paradigmaatiline (selekteeriv) mõõde. Kõne [parole] on süntagmaatilisel teljel kulgeva kombineerimise ja paradigmaatilisel teljel kulgeva selekteerimise tulem. Saussure panus intertekstuaalsuse mõiste arengusse: tähendus keeles on suhestatud, see sõltub kombineerimisest ja seostamisest. Ükski märk ei oma iseseisvat tähendust. Märgid eksisteerivad keeles ja omavad tähendust läbi oma sarnasuses ja erinevuse teiste märkidega. M. Bahtin, dialogism, heteroglossia, polüfoonia Sõnad sisenevad dialoogiliselt laetud ja pingelisse võõraste sõnade, mõistete ja hinnangute
Kommunikatsioon põhineb valikutel, mis tehakse süsteemi sees, mis eelneb rääkijale. “Keel [la langue] on keel sotsiaalne osa, indiviid ei saa seda luua ega muuta, keel on kollektiivne piirand, kommunikasioon on võimalik vaid siis, kui see täielikult omaks võetakse” (R. Barthes, 1984: 82). Keele süntagmaatiline (kombineeriv) ja paradigmaatiline (selekteeriv) mõõde. Kõne [parole] on süntagmaatilisel teljel kulgeva kombineerimise ja paradigmaatilisel teljel kulgeva selekteerimise tulem. Saussure panus intertekstuaalsuse mõiste arengusse: tähendus keeles on suhestatud, see sõltub kombineerimisest ja seostamisest. Ükski märk ei oma iseseisvat tähendust. Märgid eksisteerivad keeles ja omavad tähendust läbi oma sarnasuses ja erinevuse teiste märkidega. M. Bahtin, dialogism, heteroglossia, polüfoonia Sõnad sisenevad dialoogiliselt laetud ja pingelisse võõraste sõnade, mõistete ja hinnangute
tallinntartu kella 3ne rong erineb kella 5sest rongist. nad on niikuinii erinevad, aga me eristame neid peamiselt selle järgi, et nad on kella kolmene ja kella viiene. saussure : süntagmaatilise ja paradigmaatilise telje erinevus süntagm telg on horisontaalne : see puudutab näiteks sõnade järjekorda paradigmaatiline on vertikaalne : kust tulevad sõnad mida me järjestame horisontaalsel teljel me saame tähenduse viimase sõna lisamisel (siin oli enne sõna «lisamus») paradigmaatilisel teljel saame tähenduse kui asendame mõne sõna teisega külla sisenesid metsavennad külla sisenesid bandiidid reaalsus ei muutu siin, jääb samaks, ainult märke kombineeritakse teismoodi. erinevad keeled kujundavad erineva reaalsuse eesti keel loob teistsuguse reaalsuse kui vene keel keeles ei ole ideid ega helisid mis oleks eksisteerinud enne lingvistilist süsteemi vaid ainult ideetasandi ja kõlatasandi erinevused mida süsteem väljastab
tähenduslike opositsioonide süsteem (ei pruugi sisaldada reegleid). Seetõttu on tema osaks lisatähenduste (konnotatsioonide) tekitamine. Lisandub subkoodi mõiste. Esteetilise teates võib esile tõsta järgmised informatsioonitasandid (Eco tsiteerib Max Benset): füüsiliste kandjate /kõnes -- toon, intonatsioon, häälduse eripära, visuaalses -- värvid, faktuur, muusikas -- tämbrid, sagedused, intervallid jne/ diferentsiaalsete elementide, mis eristuvad paradigmaatilisel teljel: /foneemid, samastused, rütmid, värsimõõt, positsioonilised suhted, topoloogia keel jne/ süntagmaatiliste seoste: grammatiliste, proportsioonide, perspektiivi, muusikaliste intervallide jne denotatiivsete tähenduste: vastavad koodid ja leksikoodid konnotatiivsete tähenduste: retoorika, stilistilised leksikoodid, kujutavate võtete kogum, suured süntagmaatilised blokid jne