* paradigmaatlised/assotsiatiivsed reeglid - determineerib, mis ulatuses võib märki antud reastuses asendada teisega, kuidas märk varieerub. Paradigmaatiline - asendatavusel põhinev. Süntagmaatikas on märk suhtes kontekstiga. Ühe nähtuse, eseme, isiku või mõiste asemel nimetatakse teist, mis on meie teadvuses kujutlusega sellest mõistest, nähtusest vm. Nt. selle asemel, et öelda Kokku said Euroopa riikide kuningad ütleme näiteks Kokku said Euroopa kroonitud pead. Paradigmaatikas on märk suhtes koodiga (mäluga), mitte reaalse teatega. Tegu on metafooriga. Kui muuta üksuste omavahelist suhet, nt. asendada lauses üks sõna teisega. 17. Strukturalism ja poststrukturalism. Intertekstuaalsus. Strukturalism põhines süsteemide uurimisel, mis lähtus sisemisest struktuurist, mitte vormist. Strukturalismile pani aluse Saussure. Strukturaliste: Greimas, Todorov, Frye. Et mudelid teeniksid ära struktuuri nime, on vaja nelja tingimust:
Süntagma on loogiliselt järjestatud märkide jada. * paradigmaatlised reeglid - determineerib, mis ulatuses võib märki antud reastuses asendada teisega, kuidas märk varieerub. Paradigmaatiline - asendatavusel põhinev. Süntagmaatikas on märk suhtes kontekstiga. Ühe nähtuse asemel nimetatakse teist, mis on meie teadvuses kujutis samast nähtusest. Nt. selle asemel, et öelda Kokku said Euroopa riikide kuningad ütleme näiteks Kokku said Euroopa kroonitud pead. Paradigmaatikas on märk suhtes koodiga (mäluga), mitte reaalse teatega. Tegu on metafooriga. Kui muuta üksuste omavahelist suhet, nt. asendada lauses üks sõna teisega. 21. Strukturalism ja poststrukturalism. Intertekstuaalsus. Strukturalism põhines süsteemide uurimisel, mis lähtus sisemisest struktuurist, mitte vormist. Strukturalismile pani aluse Saussure. Strukturaliste: Greimas, Todorov, Frye. Et mudelid teeniksid ära struktuuri nime, on vaja nelja tingimust:
Süntagma on loogiliselt järjestatud märkide jada. * paradigmaatlised reeglid determineerib, mis ulatuses võib märki antud reastuses asendada teisega, kuidas märk varieerub. Paradigmaatiline asendatavusel põhinev. Süntagmaatikas on märk suhtes kontekstiga. Ühe nähtuse asemel nimetatakse teist, mis on meie teadvuses kujutis samast nähtusest. Nt. selle asemel, et öelda Kokku said Euroopa riikide kuningad ütleme näiteks Kokku said Euroopa kroonitud pead. Paradigmaatikas on märk suhtes koodiga (mäluga), mitte reaalse teatega. Tegu on metafooriga. Kui muuta üksuste omavahelist suhet, nt. asendada lauses üks sõna teisega. 17. Strukturalism ja poststrukturalism. Intertekstuaalsus. Strukturalism kirjeldab uuritavat objekti tavaliselt kui teatavat elementide hulka ning püüab võimalikult üldiselt ning objektiivselt selgitada nendevahelisi seoseid (koode). Strukturalism-süsteemide uurimine, mis lähtub sisemisest struktuurist, mitte vormist või materjalist
* paradigmaatlised/assotsiatiivsed reeglid - determineerib, mis ulatuses võib märki antud reastuses asendada teisega, kuidas märk varieerub. Paradigmaatiline - asendatavusel põhinev. Süntagmaatikas on märk suhtes kontekstiga. Ühe nähtuse, eseme, isiku või mõiste asemel nimetatakse teist, mis on meie teadvuses kujutlusega sellest mõistest, nähtusest vm. Nt. selle asemel, et öelda Kokku said Euroopa riikide kuningad ütleme näiteks Kokku said Euroopa kroonitud pead. Paradigmaatikas on märk suhtes koodiga (mäluga), mitte reaalse teatega. Tegu on metafooriga. Kui muuta üksuste omavahelist suhet, nt. asendada lauses üks sõna teisega. Süntagmaatilised reeglid panevad paike järjekorra. Paradigmaatika – lisab käände- ja pöördelõpud. Kui saad lauses sõna asendada, siis tähendus muutub 17. Strukturalism ja poststrukturalism. Intertekstuaalsus. Strukturalism põhines süsteemide uurimisel, mis lähtus sisemisest struktuurist, mitte
keelemärgi asümmeetria. See asümmeetria ilmneb erinevates sfäärides: 1. süsteemis -- võrreldavate lülide ebaühtlases arengus (nt üksikute sõnade paradigma mittetäielikkus -- pluralia tantum (ainult mitmuses, nt püksid), ajavormide puudulikkus vk Karcevskij tähistaja/tähistatava asümmeetria 2. struktuuris -- tähistaja ja tähistatava vahelise üksühese suhte rikkumine 2.1 paradigmaatikas (polüseemia ja sünonüümia) 2.2 süntagmaatikas väljendus- ja sisuplaan jaotub erinevalt , mille tulemusena 2.2.1 tekivad analüütilised moodustised (rida tähistajaid seostub ühe tähistatavaga, nt temata/ilma temata, kappi/kapisse , väike maja/majake) 2.2.2 mitu tähistatavat ühes tähistajas (nt sõnas õpib tähistab b üheaegselt ainsust, 2.pööret ja olevikku) 2
annaabi.ee 
