Kanaleid ühendavad sajad sillad. Õhtu saabudes on kanalite ääres eriti romantiline jalutada, ka peegeldub valgus kanalivees ning paljud sillad on aastaringselt ääristatud tulukestega. Samuti on huvilistele avatud mõned kanaliäärsed villad, kus saab jälgida 17.sajandi hollandi jõukate elustiili. Amsterdami kutsutakse hellitavalt Põhjamaade Veneetsiaks. Puukingad Puukingad on Madalmaade rahvuslikud jalanõud. Traditsiooniliselt valmistatakse puukingi kas paplist või pajust. Kingad lõigatakse välja värskelt maha raiutud puust, neile antakse kuju ning seejärel jäetakse kuivama ja kõvastuma . Vana traditsiooni auks peetakse iga aasta jõuludel "Klompenrace". Tuuleveskid Sada aastat tagasi oli Hollandil umbes 10 000 tegevuses olevat veskit. Veskid jahvatasid teravilja ning kontrollisid veetaset. Tulekahjud, tugevad tormid ning suured veetaseme kõikumised hävitasid enamus veskid.
16. sajandi algul eelistati veel madala kapi sarnast vormi ja värvitud graveeringut., sajandi teisel poolel sai suurmoeks lõvikäppadele toetuv, antiikse sarkofaagi kuju imiteeriv nikerdatud ja poleeritud kirst. Nikerddekoor võis vahest kirstudel mõjuda peaaegu skulptuurina (Firenze mood), nii ümarplastiliselt oli see teostatud. Soositi pahklipuud, sest seda oli pehme nikerdada. Lihtsam mööbel tehti enamasti paplist, kastanist või muust vähem hinnalisest kohalikust puust. Käe ja seljatoe lisamine tegi sellisest nikerdatud kirstust puust sohva - cassapanca, mida kasutati enamasti rahkirstuna. Kirst oli seetõttu alati lukustatav. Cassone Tool Renessanssiaegse Itaalia istemööbel oli väga mitmekesine. Siin hakati toole eraldi polsterdama. Polstriks kasutati eriti meelsasti kuldnahka pressitud ja polükroomitud mustriga nahka ning sametit
Joonis 4 Juustuturg Alkmaaris juustu sordid, kuid siiski algselt olid nad linnad Hollandis. Eriti tuntud on linnake Alkmaar, kus korraldaks igaaastaseid juustuturge. 1.3.4 Puukingad Puukingad on Madalmaade rahvuslikud jalanõud ning ka praegu kannavad neid kingi paljud inimesed, kelle meelest on need ikka sama praktilised nagu vanasti. Traditsiooniliselt valmistatakse puukingi kas paplist või pajust just neid puid istutatakse tavaliselt jõgede ja poldrite kallastele, sest nad suudavad imada endasse suures koguses vett, tänu millele hoiavad nad veetaset kontrolli all. Kingad lõigatakse välja värskelt maha raiutud puust, neile Joonis 5 Puukingad antakse kuju ning seejärel jäetakse nad kuivama ja kõvastuma. 1.4 Riietumine Linnatänavatele jalutama minnes kontrollige, et kannate pikipükse ja pluusi, sest
Eriti pidulik pidi olema pruudikirst, õieti telliti neid puusepalt korraga kaks - üks pruudi, teine peiu perekonna vapiga. Muu nikerddekoor võis niisugustel kirstudel mõjuda peaaegu skulptuurina - see oli Firenze mood nii 30 ümarplastiliselt oli see teostatud. Seetõttu soositi eriti pähklipuud, mida oli hea pehme nikerdada. Lihtsam mööbel tehti enamasti paplist, kastanist või muust vähem hinnalisest kohalikust puust. Käe- ja seljatoe lisamine tegi sellisest rikkalikult nikerdatud kirstust puust sohva - cassapanca. Cassapanca't kasutati ka rahakirstuna - siit sõna "pank" enamikus Euroopa keeltes. Kirst oli seetõttu alati lukustatav. 3.2. Toolid Itaalia tooli efektseim vorm oli pinktool sgabello (Toscana), mille jalapartii ja nelja- või kaheksanurkse istmeplaadi sisse tapitud seljatoe moodustasid rikkalikult nikerdatud plangud.
jõgi, Mõra jõgi Vasakpoolsed lisajõed Pedja jõgi, Laeva jõgi, Amme jõgi ja Koosa jõgi 1.5 EESTI MUSTSED JA AJALOOLISED VEESÕIDUKID Meie esivanemate veesõidukite kohta viitavad naaberrahvaste leiud. 1.Ruhi-(rump,ruup,mold) künataoline ühest puust (puutüvest harilikult haavast õõnestatud väheldane paat.Kasutusel 3000-5000 aastat tagasi Leitud Lätist Sarnate rabast mitmeid paate (L-4 mB-0,5 m,haavast ja paplist,suuremad L - 8m tammest,aerud 1,5 m Eestis kasutusel veel 1974 aastal (Kassari j.2 paati) 2.Ruhist arenenud vene-tule ja vee abil laiali paenutatud ummispaat, mille kuju aitavad hoida kaared või sirged ristpuud, sõuti mõlaga,tõugati latiga.Kasutati rohkem sisevetel.Põhjaranniku ida osas nimetati veneks keskmise suurusega merepaati 3.Haabjas-väike terava põhjaga ja kiiluga L 3-4,5 m teravate otstega paat kalapüügiks rannavees Eesti
annaabi.ee 
