aastast alates kasutatakse hapnikukontsentraatoreid. (Gross & Vahtramäe.) Pikaajalise hapnikravi näidustused Pikaajalise hapnikravi korraldamise eeltingimused on konkreetse haigusjuhu põhjalik uuring pilmonoloogia eriala spetsialisti poolt ning ravi näidustuste olemasolu väljaselgitamine. Teostatavad uuringud peavad välja selgitama ka selle, kas koduse hapnikravi tingimustes on konkreetsele haigele üldse võimalik saavutada piisav raviefekt ja milline peaks olemas soovitud PaO2 tagav hapniku pealevool. (Gross & Vahtramäe.) Meditsiinilised näidustused koduse hapnikravi alustamiseks Pikaajaline hapnikravi on näidustatud juba maksimaalselt medikamentoosset ravi saavatel haigetel, kellel on kas · kahes vähemalt kolmenädalase ajavahega tehtud veregaaside analüüsis õhuga omahingamisel PaO2 alla 55 mmHg või · on PaO2 55-59 mmHg, kuid kliiniliselt diagnoositav cor pulmonale (Rö:
oos U Auskultatsioonil Vaatlus Rö kopsud Perkussioonil Auskultatsioon Veri SR Muutused EKG-s, u kiuned, räginad, vaadikujuline hüpertransparentsed karbikõla; nõrgenenud kiirenenud, Lk PaO2 langeb alla 85, r karenenud rindkere hiljem, , diafragmakuplid Auskultatsioonil hingamiskahin, tõusnud, CRV Rö, i hingamiskahin või hingamisel osalevad lamenenud rohkesti kiuneid, pikenenud tõusnud. angiopulmonigraafi
13. Hingamisgaaside difusioon kopsudes ja nende transport verega. Hingamise regulatsioon. Hingamise üldine iseloomustus. Gaasivahetus organismi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Hingamise "etapid". Gaasivahetus välisõhu ja alveolaargaasi vahel hoiab alveolaargaasis C02 osarõhu madalama ja O2 osarõhu kõrgema kui venosses veres.Kuna venosses veres on PvCO2 kõrgem kui alveolaargaasis ja alveolaargaasi PAO2 on kõrgem kui venosses veres, diffundeerub CO2 verest alveoolidesse ja O2 alveoolidest verre-veri arteliariseerub. Hingamisgaasid difundeeruvad läbi alveolaarmembraani,venoossne veri arterialiseerub siis,kui ventileeritud alveoole ümbritsevad verega läbivoolutatud kapilaarid,sõltub alvelaarventilatsiooni ja kopsde verevoolutuse suhtest. Veri kannab hapnikku füüsikaliselt lahustunult(veres vähe) ja hemoglobiiniga seotult.
residuaalkapatsiteet. 13. Hingamisgaaside difusioon kopsudes ja nende transport verega. Hingamise regulatsioon. Hingamise üldine iseloomustus. Gaasivahetus organismi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Hingamise "etapid". Gaasivahetus välisõhu ja alveolaargaasi vahel hoiab alveolaargaasis C02 osarõhu madalama ja O2 osarõhu kõrgema kui venosses veres.Kuna venosses veres on PvCO2 kõrgem kui alveolaargaasis ja alveolaargaasi PAO2 on kõrgem kui venosses veres, diffundeerub CO2 verest alveoolidesse ja O2 alveoolidest verre-veri arteliariseerub. Hingamisgaasid difundeeruvad läbi alveolaarmembraani,venoossne veri arterialiseerub siis,kui ventileeritud alveoole ümbritsevad verega läbivoolutatud kapilaarid,sõltub alvelaarventilatsiooni ja kopsde verevoolutuse suhtest. Veri kannab hapnikku füüsikaliselt lahustunult(veres vähe) ja hemoglobiiniga seotult. Hemoglobiin koosneb 4 polüpeptiidahelast millest
tugevam sisse- või väljahingamislihaste kontraktsioon hingamistakistuse korral. Tõenäoline on ka aferentide minek respiratoorsetesse neuronitesse kesknärvisüsteemis. Kõõluseorganid mõõdavad kontraktsioonijõudu ja inhibeerivad inspiratsiooni. perifeersed kemoretseptorid, mis on tundlikud pH kasvule ja veregaasidele (PO2 langus, PCO2 kasv) - aktiivus kasvab/langeb vastava efekti ilmnemisel/kadumisel. PAO2 mõju edastatakse ainult perifeersete kemoretseptorite vahendusel. Piklikajus (medulla oblongata) asuvad tsentraalsed kemosensorid, mis on tundlikud ajuvedeliku PCO2 ja pH suhtes (nende mõju hingamisele perifeersete kemoretseptorite vahendusel on väike). Arvatakse, et tsentraalne hingamisstimulatsioon käib peamiselt ajutüve ekstratsellulaarvedeliku (sama koostis, kui liquor cerebrospinalisel) H+ kontsentratsiooni kaudu - liikvori pH. Peamised vesinikioonidele tundlikud alad asuvad
Pideva positiivse rõhuga spontaanne hingamine (CPAP) Hingamisteede rõhk on kogu hingamistsükli ajal positiivne. See tähendab, et kui patsient hingab spontaanselt, on tema hingamisteede rõhk ümbritseva õhkkonna suhtes kõrgendatud. Selle eelduseks on, et patsiendi kopsudel on piisav pumpamisvõime ning et tal on korralikult funktsioneeriv keskne ja perifeerne hingamise reguleerimissüsteem. Märkus. CPAP ei ole kunstliku hingamise, vaid spontaanhingamise vahend. PaO2 kasvamine parandab hapnikuga varustamist, selle tulemusel: funktsionaalne jääkvõimekus püsib või suureneb (gaasivahetuspinna suurenemine), väheneb alveoolide ja peente hingamisteede kollapsi võimalus, väheneb kopsudevaheline šuntimine, selle tulemusel paraneb ventilatsiooni/perfusiooni suhe, väheneb hingamispingutus. Näidustused Trauma- ja operatsioonijärgne gaasivahetushäire (seljapoolsed atelektaasid78 eelkõige pärast