Aknast visati välja kiri, et Iisraeli sportlased on organisatsiooni Must September pantvangid seni, kuni Iisraeli vanglatest vabastatakse paarsada Palestiina võitlejat. Tänav piirati soomustransportööridega ja kuulikindlates vestides politseinikega, ümberkaudsetele katustele paigutati sportlasteks maskeeritud snaiprid. Veresaun NATO baasis Hilisõhtuks olid veel elus ja Saksa FV valitsus jõudis terroristidega kokkuleppele, et nad sõidavad koos pantvangidega kahel helikopteril olümpiakülast NATO baasi, Fürstenfeldbruchi lennuväljale, ning istuvad seal ümber Boeingule, mis viib nad soovikohasesse Araabia riiki. Öösel kell üks levis olümpiakülas ja -linnas teade, et pantvangid on vabastatud. See oli ekslik. Kell 2.50 taipasid terroristid, et politsei valmistub rünnakuks. Nad lasid üheksa pantvangiga helikopteri õhku. Alanud tulevahetuses jätsid elu üks politseinik ja kolm terroristi. Kolm putku pannud terroristi võeti peagi vahi alla
aastal toimunud ühe sakalaste väe rüüsteretke Ümerale. Lembitu võimupiirkond asus maakonna põhjaosas Navesti jõe ääres, kus asus arvatavasti eraldi kihelkond ja Viljandi järel maakonna tähtsuselt teine keskus. Kroonika nimetab seal paiknenud Leole linnust Lembitu linnuseks, samuti üht sealset küla Lembitu külaks. 1215. aastal alistus Leola linnus pärast piiramist sakslastele. Kõik linnuses olnud ristiti. Lembitu ja teised vanemad viidi pantvangidega Riiga. Vanemad said tagasi koju alles pärast seda, kui nende pojad sakslaste kätte anti. Nii on võimalik, et ka Lembitu poeg või pojad Riiga jäidki. Eestlaste vanemate võsukesi, said sakslased vajadusel survevahendina kasutada. Suure tõenäosusega sunniti poisse mungatõotust andma. Lembitu hukkus 21. septembril 1217 (801. aastat tagasi) Madisepäeva lahingus, kui tema vastaseks oli Riia piiskop Alberti väed. Legendi järgi on Lembitu pea kroonika kohaselt
1200. aastal, kui piiskop Albert esmakordselt Liivimaale saabus, olid liivlased tema suhtes üpris vaenulikult meelestatud ja seetõttu vangistas piiskop nende vanemad, sealhulgas ka Kaupo. Nad vabanesid alles seejärel, kui olid oma pojad Albertile pantvangideks andnud. Tol ajal näib see levinud praktika olevat, sest hiljem kordasid ristisõdijad sama ka Sakala vanemate, kaasa arvatud Lembitu puhul. Võib oletada, et Kaupo poeg Berthold reisis koos piiskopi ja teiste pantvangidega Saksamaale, kus ta sai vaimuliku hariduse, sai tubliks kristlaseks ning pöördus hiljem Liivimaale tagasi, saades samasuguseks tugevaks kristlaste toetajaks nagu tema isagi. Kuid ilmselt ei saa väita, nagu oleks Kaupo 1200. aastal kristlaste leeri kuulunud: vaevalt oleks temalt sellisel juhul pantvangi nõutud. Seega on võimalik, et toona oli Kaupo veel koguni ristimata, pidi selle piiskopi survel sel aastal vastu võtma ja tema lõplik pöördumine leidis aset ehk alles Rooma-reisi ajal.
AQ Iraagis: Väidetavalt juba 2004. a. Iraagil ja AQ juhtkonnal väidetavalt omavaheline kontakt ja suhtlus. väidetavalt toetatakse gruppe Afgaanis ja peamine toetus sunnide poolt. Tuntud Süüria võitlejad. 2004 a. viskas USA Iraagi välja “riigi toetuse” nimekirjast. Terrori juhtumid Iraagis: 2005: 3,4 tuh juhtumit. 2006 6,6 tuh juhumit ning suurenemas 91%. 2005-06 toimus maailmas 14,3 tuh terrorijuhtumit, neist 45% juhtusid Iraagis. Tihti tegemist surmajuhtumite, haavatute ja pantvangidega, kõik Iraagi tsiviilisikud (kokku 2005: 20,685 in; 2006: 38,713 in; nüüd nr langemas). Iraak- mis toimub? Normaalselt funktsioneeriv riik, terrorism või mitte? kodusõda või mitte? Sõda mitme eri religiooni vahel? RV julgeoleku oht või mitte? Kas Husseini Iraak oli rohkem ohuks kui tänane Iraak? Iraak ja Kuweit: 1961. a. sai Kuweit brittide alt iseseisvaks. 1963. aastal Iraagi tunnustus.
1) Saarlased pidid tungima Riia alla ja sulgema Väina jõesuu. - Nurjus, sest ootamatult saabusid ristisõdijate laevad. 2) Ridalased suunduma Turaida liivlaste vastu. 3) Sakala ja Ugandi mehed rüüstama lätlaste maad. Kättemaksuks rüüstati Ugandit. Latgalite sõjakäigud toimusid Tartus, Vaigas ja Sakalas. Tulemuseks oli ristimise vastuvõtmine Ugandis ja Sakalas. Piirati Soontagana linnust, mis lõppes ristimise ja pantvangidega kinnitatud rahu sõlmimisega. 1216. aastal Saarlased otsisid liitu Polotski vürstiga Vlaimiriga, kes ootamatult suri. Riialased kutsusid kaasa teejuhid Sakalast, läksid koos liivlaste, latgalite, ristisõdijate ja mõõgavendadega Harjumaale. Sissetungijate rüüsteretked ulatusid Revala küladeni. Teised läksid rüüstama Järvamaad, mõned kiiremad jõudsid Virumaa küladeni. 1216. aastal süüdistas Pihkva vürst Vladimir
tegemist oli rüüstajatega, kes olid sakslaste kätte sattunud. Punakaartlaste puhul oli tegemist selleks, et neid arvati tsiviilelanike hulka. Enamus enamlasi, kes ei olnud jõudnud põgeneda, pandi vanglasse - midagi väga hullu nendega justkui ei juhtunudki. Õige pea jõudis järg Eesti rahvuslaste kätte - juba aprilli esimestel päevadel arreteeriti 50 tuntud avalikuelu tegelast. Sisuliselt oli nende puhul tegemist pantvangidega. Suve jooksul jõudis järg pantvangide võtmise juurest juhtivate valitsustegevusteni - arreteeriti Pärts, Otto Strandmann, Konstantin Konik, kindralmajor Ernst Põder. Jüri Vilms hukati 1918 a kevadel kuskil Soomes. Seega iseseisvuslaste tegevus oli praktiliselt võimatuks muudetud. Alates hiliskevadest ei olnud võimalik enam ka AV salajasteks koosolekuteks kokku tulla. VB suurim saavutas oli salajase relvaorganisatsiooni rajamine - sakslased olid märtsi alguses laiali saatnud Omakaitse