ahhailaste poolt) · Indo-Euroopa rahvaste hulka kuuluvad ahhailased tulid Balkanile u. 2000 eKr, tsivil. tekkis u 15. saj. eKr · Lineaarkiri B (desifreeritud) · 1500 hõivasid Kreeta, mugandasid kreeta kultuuri tekkis uus kultuur · Lossid labürinditaolised, kükloopsete müüridega kaitstud; üksteisega sõjajalal olevate riikide keskused · Trooja sõda, Herakles, Iason, "Ilias" ja "Odüsseia" Tähtsus: Alus Kreeka jumalate panteonile, Euroopa tsivilisatsiooni algus Doorlaste sissetung 1100, ahhailased põgenevad III Tume ajajärk 1100-800 eKr · Lossid, kiri ja kultuur unustati · Osa kreeklasi lahkus Väike-Aasia rannikule · Raua kasutuselevõtt IV Arhailine periood 800-500 eKr Tsivilisatsiooni uus tõus: · Elanikkonna kasv linnade teke (polised e linnrigid oma kaitsel ja valitsusel põhinev ühiskond) · Kihistumine: ülemkiht, lihtrahvas
Kasutati lineaarkirja B(tänaseks dešifreeritud). Samuti kultuurikeskusteks lossid. Lossid olid kindlustatu ja ümbrusest puudusid linnad. Losse ümbritsesid kiviplokid. Freskodel domineeris sõjatemaatika. Skulptuuriteoseid polnud (Lõviväravad Mükeenes). Minose kultuur 2000-1400 eKr, Mükeene 1600-1100 eKr. 3. Vana-Kreeka erinevad ajajärgud ja iseloomustus. KREETA-MÜKEENE- pani aluse Euroopa ts ja pani aluse kreeklaste jumalkonnale (panteonile). TUMEAJAJÄRK- 1100-800 eKr, tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati, väljaränne ja tekkisid kolooniad, õpiti hetiitidelt kasutama rauda, eraldatus muust maailmast. Kreeta-Mükeene kultuuri häving oli põhjalik – purustatud loss ehitati ülesse, rahvaarv kahanes, välissuhted kadusid. ARHAILINE AJAJÄRK- 800-600 eKr, tekkis riiklus ja linnriigid, kolooniad ja kaubanduskolooniad, 776 eKr olid OM (osalesid ainult hellenid ja vabad mehed),
· Mükeene ehk Hellaadiline kultuur 1600-1100 e.m.a; tegeleti karjakasvatusega, põlluharimisega, ülemerekaubandusega; matkiti Kreeta kultuuri, ühtne riik puudus ja oli sõjakas; lineaarkiri B; keskus Mükeene, linna puudumine, kükloopilised müürid, juhtisid valitseja ja sõjapealik, ülemkihi moodustasid sõjaline kaaskond, otstarve majanduskeskus, usukeskus, valiseja võimukeskus, kindlustamata; usk võeti üle Kreetalt, sarnanes hilisemale panteonile; lõpp vapustused põhjustatud rahvaste rändest. · Tume ehk Homerose ajajärk 1100-800 e.m.a; võeti kasutusele raud, väljaränne Väike- Aasiasse; seal oli tsivilisatsioonieelne arengutase, rahvaarv vähenes, kiri unustati, losse ei taastatud, lõppesid välissuhted, kolooniate rajamine; lõpp tsivilisatsiooni uus algus. · Tsivilisatsiooni uus tõus ehk Arhailine ajajärk 8-6 saj. e.m.a; tegeleti põlluharimise ja
Erinevus on põhimõtteline - Mesopotaamia panteon koosnes ainult inimesekujulistest jumalatest, egiptlaste panteon hübriidolenditest. Samuti oli egiptlaste panteon tunduvalt suurem ja ebaühtlasem - paljudes kohtades olid samadel jumalatel (st sama nimega jumalatel) erinevad funktsioonid või moodustasid nad hübriidi erineva looma või linnuga. Ma ei tea kahjuks suurt midagi aafrika usunditest, kuid Vanaaja tsivilisatsioonide hulgas ei olnud midagi Egiptuse panteonile sarnast. 3.Millest ilmneb, et Mesopotaamias levinud loomismuut on kirja pandud Babüloonia riigis? Kuna see oli kirja pandud Babüloonia valitsejate kasul, muudi järgi oli nii, et kui maailm ja inimkond tehtud said, rajati Babüloni linn ja selle keskele Marduki tempel 4.Mille poolest sarnanevad jumalad Amon ja Marduk? M6lemad olid peajumalad, Amon-Ra sai peajumalaks Egiptuses, Mardukist sai ka jumalate kuningas, kes l6i muudi järgi inimkonna ja maailma
Erinevus on põhimõtteline - Mesopotaamia panteon koosnes ainult inimesekujulistest jumalatest, egiptlaste panteon hübriidolenditest. Samuti oli egiptlaste panteon tunduvalt suurem ja ebaühtlasem - paljudes kohtades olid samadel jumalatel (st sama nimega jumalatel) erinevad funktsioonid või moodustasid nad hübriidi erineva looma või linnuga. Ma ei tea kahjuks suurt midagi aafrika usunditest, kuid Vanaaja tsivilisatsioonide hulgas ei olnud midagi Egiptuse panteonile sarnast. 3.Millest ilmneb, et Mesopotaamias levinud loomismuut on kirja pandud Babüloonia riigis? Kuna see oli kirja pandud Babüloonia valitsejate kasul, muudi järgi oli nii, et kui maailm ja inimkond tehtud said, rajati Babüloni linn ja selle keskele Marduki tempel 4.Mille poolest sarnanevad jumalad Amon ja Marduk? M6lemad olid peajumalad, Amon-Ra sai peajumalaks Egiptuses, Mardukist sai ka jumalate kuningas, kes l6i muudi järgi inimkonna ja maailma
Religiooni põhilähtekoht: jumalad lõid inimesed, selleks, et inimesed nende heaks tööd tegid. Jumalad jagasid maa ära (linnriigid), igal linnriigil on oma kaitsejumal, kes on ka selle linnriigi omanik. Linnriigis on jumala koda ja templimajapidamine, mis jumalat toidab. Jumalaid austati ka igapäevaste rituaalidega templis (jumalakujuga tegeleti põhiliselt). Jumala vajadused olid ülimalt inimlikud. Ka panteon oli inimlik (ning väga sarnane Kreeka panteonile). Jumalad on patriarhaalne suurpere. Jumalatele on omane nii inimlik välimus kui ka inimlikud pahed. Panteoni eesotsas seisid An, Enlil ja Enki. An (semiidi Anum) on taevajumal. Tema linn oli Uruk. Seal asus ka tema tütre E-Anna/Inanna tempel. An on nö viljatu taevas (sinine taevas, ta on vana ja väärikas ning otseselt ei sekku, või kui sekkub siis nõuandega. Ta on jumalate isa aga mitte kuningas).