Hariduse sai ta kloostrikoolides, kus asusid suured raamatukogud. Nii tekkis Francoil huvi kirjanduse vastu. Isa surve tõttu hakkab mees algul mungaks, kuid põgeneb peagi kloostrist ning õpib ülikoolis arstiks. Francois oli üks esimestest, kes lahkas ja uuris laipu. Samuti kirjutas ta naeru tervendavast mõjust. Tema viieköiteline suurteos 'Gargantua ja Pantagruel' (1532, 1534, 1546, 1548, 1564) räägib hiidudest ja vägilastest (Gargantua on Pantagrueli isa). Raamatud ei ole kronoloogilises järjestuses, kolmandast osast alates tuleb sisse naisevõtu sooviga Panurg, kes muutub peategelaseks. Saaga lõpus jõuavad tegelased Püha Pudeli Oraakli juurde.
osa neist 5 daami ja 5 noormeest leiavad varjupaiga kloostris, kus nad on sunnitud veetma mitu päeva. Iga seltskonna liige peab jutustama 10 lugu ajaviiteks. Valmis ainult 72 novelli. Seltskonda kuuluvate isikute taga on püütud näha prototüüpe, enamasti on tegemist tõestisündinud lugudega õukonnaelust, mid M on kas ise pealt näinud või kelleltki kuulnud. Ülevaade 16.sajandi salongielust. Francois Rabelais (1494-1553) arst ja teadlane 1532 "Väga kuulsa Pantagrueli, dipsoodide kuninga ja suure hiiglase Gargantua ppoja hirmsad ning kohutavad teod ja vägitükid"; 1534 "Suure Gargantua, Pantagueli isa hindamatult väärikas elu"; 1546 "Kolmas raamat õilsa Pantagrueli vägitegudest ja sõnadest"; 1548 "Neljas raamat hea Pantagrueli vägitegudest ja sõnadest", 1562 "Helisev saar". Allikateks itaalia luule, prantsuse rahvaluule ja rahvaraamat hiiglasest Pantagruelist. Keel
Süvenedes tekib aim sellest, et autor kasutab teadlikult satiiri ja isegi absurdi et naeruvääristada ühiskondlikke tabusid ja silmakirjalikku käitumist. Tõsiste teemade üle nalja heites paljastab ta tollase ühiskonna valukohti. Näiteks võib tuua kahe aadlimehe kohtuvaidluse, milles puudub igasugune iva, mõlema mehe jutt on täiesti seosusetu. Ometi kohtuparlament tegeleb selle juhtumiga tõsimeeli ning valmistab arvukalt pabereid. Pantagrueli abi seisneb selles, et ta kuulab ära mõlema aadliku segase selgituse ning langetab sama jabura ja arusaamatu kohtuotsuse. Ometi on kõik osapooled rahul ning isegi vaimustatud. Selle loo kaudu naeruvääristab autor tollast kohtupidamist ja bürokraatiat ehk mõttetut paberitemäärimist. Rabelais loetleb Pariisi esinduslikus raamatukogus olevate tähtsate teoste pealkirju, millest aimub samuti kriitikat, näiteks ,,Advokaatide aplus", ,,Papikeste tahumatus", ,,Vagatsejate lobi",
kasvas tema majas üles) toimunud kõnelustest. -Utoopia saar, kus elatakse oma mõistuse ja kogemuste järgi. Platoni vabariigi kirjeldus. Teose viimane osa: ,,Usuasjadest Utoopias". -Uskus loodusesse ja mõistusesse. Ajastu peategelaste konfliktid: Lutheri ja Karl V, Lutheri ja Rotterdami Erasmuse ja Thomas More´i ja Henry VIII vahel. Francois Rabelais (1494-553) Tema romaani,,Gargantuad ja Pantagrueli" nimetatakse sageli esimeseks uue aja romaaniks. -Raamat Pantagruelist on eepose suhtes üsna otsekohene paroodia, raamat Gargantuast on alguses enam karnevallik. -Raamat kirjutati ajal, mil Itaalias ja kogu Euroopas suurenes pettumus võimaluses humanismi teostada kui ühiskonnaelu programmi. -Esimeste raamatute ja kolmanda osa avaldamiste vahe on pikk. ,,Gargantua" ja ,,Pantagruel" olid menukad. 1542. a avaldas Rabelais mõlemad raamatud koos
kelmiromaanile. Francois Rabelais · Nägi inimelu peaaegu ainult materiaalse ja bioloogilisena. · Peateos ,,Gangantua ja Pantagruel". · Oli nooruses algul mungaks, siis õppis arstiteadust, siis tegutses arstina ja suhtes humanistlike ringkondadega. Tõuke peateose kirjutamisest sai anonüümselt ilmunud rahvaraamatust ,,Tohutu suure hiiglase Gargantua suured ja hindmatult väärikad kroonikad." Rabelais avaldas sellele varjunime all järje "Ülikuulsa Pantagrueli, dipsoodide kuninga ja suure hiiglase Gargantua poja hirmsad ning kohutavad teod ja vägitükid". See oli väga menukas ning siis kirjutas Rabelais juba iseseisva Gargantua loo ja laiendas Pantagrueli seikusi · Materialistlik ja vabamõtteline elukäsitlus teda kiusati taga, Pariisi ülikooli usuteaduskond oli nördinud. 15
annaabi.ee 
