nõuavad, näiteks filosoofiliste või teaduslike tekstide inteipretatsioonist. Ma arvan, et erinevus peitub selles, et nii filosoofiliste kui teaduslike tekstide puhul me interpreteerime autori väiteid või esitatud argumente ja andmeid. Kunstiteoste puhul peame aga ütlema, mida nad kujutavad, s.o mille kohta nad on. See, millest teosed on, ei ole taandatav üksikutele prepositsioonidele. Analüüsides renessansi maale, näitas Erwin Panofsky, et kunstiteostel võib olla koguni kolm erinevat tähendustasandit ja selleks, et kunstiteost kunstiteosena kohelda, peame olema võimelised neid tähendusi interpreteerima. Esimesel tasandil on interpreedi ülesanne identifitseerida kujutatud motiivid, mõista, mida on kujutatud. Panofsky juhib tähelepanu sellele, et selle äratundmine, mida on kujutatud, pole sugugi nii lihtne, nagu esimesel pilgul võiks arvata. Tuues näiteks
a. Itaalias. 1428 palus Lissabonis Isabella kätt. 1429 tõmbus ta õukondlikust elust tagasi ning asus elama ja töötama Brüggesse. Maeti 9. juunil 1441. Brügge Püha Donatuse kiriku ristimisnõu lähedale. FAKTE JAN VAN EYCKIST Ta hülgas dekoratiivse hilisgooti stiili. Tema iseärasuseks on valgusküllase ruumi kujutamine nii interjööris kui maastikul. Ta maalis inimesi, esemeid ja maastikke realistlikult ning pööras suurt tähelepanu detailidele. Erwin Panofsky on tunnustavalt öelnud: "Jan van Eycki silm oli korraga nii mikroskoop kui teleskoop." Võttis esimesena Euroopas kasutusele õlivärvid. GENTI ALTAR Ladinakeelne pealkiri altaril teatab, et seda alustas Hubert van Eyck ja lõpetas Jan van Eyck. Suur tiibaltar SintBaafsis. Inimesest kaks korda kõrgem ja avatud tiibadega viie meetri laiune. Koosneb 24 pilditahvlist, millest 12 kujundavad tiibade avamisel nähtavale tuleva
samastuda ja on emotsionaalne lähenemine. 4. Esteetilise hoiaku hedoonilise õigustamise teooria järgi on objekti nautimise taotlus üheks esteetilise hoiaku tingimuseks. Usutakse, et kunstiteose üle mõtisklemine toob kaasa rahulolu ja heameelt. 5. Esteetilise hoiaku kunstimõistelise õigustamise järgi on kunst olemuslikult esteetiline nähtus ja kui seda vaadelda mitteesteetiliselt, siis oleks see kunstiteose suhtes väär teguviis. Erwin Panofsky järgi on loodusobjektidesse esteetiliselt suhtumine vabatahtlik, aparaatide ja riistade puhul kahjulik (kuna nende puhul on tähtis otstarve, et mitte asja huvitu uurimine), kunstiteoste puhul on esteetiline hoiak kohustuslik. 1. Esteetilise objekti objekti- ja subjektikeskseid tähendusi on palju ja neid tuleb aja jooksul juurde. Objektikeskse lähenemise järgi eksisteerivad esteetilised objektid isegi siis, kui me neid parasjagu ei näe. Kunstilises objektis nähakse
mingit vaatepunkti 3) kasutab selleks retoorilist ellipsi 4) vajab interpreteerimist 5) teos ja interpretatsioon vajavad kunstiajaloolist konteksti. Kunstiteos on KUJUTAV. Sealjuures on see enesele viitav, kommentaar iseendale. Kunstiteose tähendus, see mille kohta ta on, tuleb läbi INTERPRETATSIOONI. Kunstiteosed on filosoofilise iseloomuga. Kunstiteos on TÄHENDUSLIK ja eeldab, lausa nõuab interpretatsiooni. Erwin Panofsky järgi on kunstiteosel vähemalt kolm interpreteerimise tähenduslikku tasandit. 1)interpreteerija peab eristama ja identifitseerima tähenduslikud motiivid ehk ära tundma, mida on kujutatud ja millised osad seda teevad 2)teisel tasandil tegeletakse kujundite ja loo interpreteerimisega, st teoseid tuleb lugeda intertekstuaalselt, suhtest teiste teoste ja tekstidega 3) terviku interpretatsioon, mis hõlmab ka kunstniku maailmavaatelisest sõnumist arusaamist.
Semiootiliste süsteemide vahelised suhted HOMOLOOGILINE SEOS, mis rajab korrelatsiooni kahe semiootilise süsteemi osade vahele. Erinevalt eelnevast pole see seos mitte täheldatav, vaid kehtestatav tänu seostele, mida avastatakse või mida kahe selgesti eristatava süsteemi vahel rajatakse. Homoloogia olemus võib olla varieeruv, intuitiivne või läbimõeldud, substantiivne või strukturaalne, kontseptuaalne või poeetiline (Baudelaire). Olemuselt intellektuaalsemat homoloogiat näeb Panofsky gooti arhitektuuri ja skolastilise mõtte vahel INTERPRETEERITAVUSE SEOS. Keele vaatepunktist lähtudes on see seos fundamentaalne, kuna just keel on kõikide semiootiliste süsteemide interpreteerija. Ühelgi teisel süsteemil pole "keelt", milles ta võiks kategoriseeruda ja interpreteeruda vastavalt oma semiootilistele eritunnustele, ent keel saab põhimõtteliselt kõike kategoriseerida ja interpreteerida, kaasa arvatud iseend.
Jumalik võim II KOLMAINSUSE ISIKUTE ERISTAMINE...III KREATUURIDE PROTSESSIOONIDAquino Thomas: Meeled tunnevad rõõmu asjadest, mis on seatud proportsiooni nagu midagi nendega suguluses (similibus) olevat; ka meel (sensus) on omamoodi mõistus (ratio) nagu iga kognitiivne võime (virtus cognoscitiva) (STh. I, 5, 4, 1) ehk ka meel on mingil viisil mõistuslik (nam est sensus ratio quaedam est).Arhitektuur kui artikuleeritud kõne. Samasugune kõikehõlmav liigendus ehitustes (Erwin Panofsky): iga üksikosa kordab tervikut ja on selle repliigiks.Aquino Thomas (12251274)Püha õpetust ei saa tõestada, kuid mõistus võib mõnda asja seal valgustada ja selgeks teha (manifestere). Võib tõestada Jumala olemasolu (existentia), kuid mitte olemust (essentia). Tõelised usuartiklid nagu kolmainsuse kolmeisikulisus, inkarnatsioon jne. ei ole kunagi mõistetavad. Usku tuleb valgustada mõistusega. Seda tuleb teha protsessi kaud, mis valgustaks mõtlemisprotsesse kuulaja kujutluses
annaabi.ee 
