Õiguslik vaidlus nõude tunnustamiseks toimub hagiavalduse alusel kohtus, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet ei tunnustatud (PankrS § 74). Ekslik on ringkonnakohtu järeldus, et R. Paala nõude saab lugeda ebaselgeks seetõttu, et ta ei esitanud haldurile tõendeid nõude tasaarvestamise kohta. R. Paala esitas koos tõendavate dokumentidega nõude, mille suurusele 866 097 krooni protsessis osalenud asjast huvitatud isikud vastuväiteid ei esitanud. Pankrotiseadusest tulenevalt ei pea võlausaldaja esitama dokumente selle kohta, mida ta ei nõua. Ekslik on kassatsioonkaebuse väide, et asja lahendas ebaseaduslik kohtukoosseis. Pankrotimenetluses kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti (PankrS § 2 lg 4). Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise korda ei ole pankrotiseaduses sätestatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus on
kohtule aruande, kus on kajastatud lõpparuande jaoks seaduses sätestatud andmed PankrS § 162 lg 2. Võlgniku pankrotiõiguslik vastutus Pankrotiõiguslik vastutus väljendub nende õiguskaitsevahendite kaudu, mis on sätestatud pankrotiseaduses ning mida saab kohaldada üksnes pankrotimenetluses. Eelkõige on sellisteks õiguskaitsevahenditeks arest ja ärikeeld. Mõlemat vastutuse vahendit saab kasutada üksnes pärast pankroti väljakuulutamist ning nende sisu tuleneb pankrotiseadusest. Aresti ja vastutuse eesmärgiks on tagada võlgniku kohustuste täitmine pankrotimenetluses. Arest - võib kohaldada eelkõige siis, kui võlgnik ei täida teabe andmise, pankrotimenetlusest osavõtu või vande andmise kohustust, samuti kui ta rikub elukohast lahkumise või pankrotivara käsutamise keeldu. Aresti võib määrata kuni kolmeks kuuks. Arestil on eelkõige kohustuse täitmisele sundimise eesmärk. Nii tuleb võlgnik vabastada,
Kohtulik men- reg eelkõige TsMS-s. menetletakse kui tsiviilasja. P seadus- annab ainult erisused. Reg eelk kohtuvälist menetlust, alates sellest, mis õigused on ajutisel halduril, kõik, mis tehakse varaga jne. Kohtuvälist men on rohkem p men-s. lisaks neile kahele seadusele, on veel üks seadus- tsiviiltäitemenetluseseadustik. Haldur varaga seoses peab vara müüma. Kõik, mis puudtab vara müüki, seda reg-b tsiviiltäitemen seadustik, erandid tulenevad pankrotiseadusest. Pankrotiseaduse kujunemine. Eesti I- 01.09.1992. Oligi eesti ajaloo I pankrotiseadus. Enne 1940ndat toimusid p menetlust, aga Eestis seadust ei olnud. Jäid kehtima Tsaari-Vene seadused, BES, p men reg kohtumen seadus, kaubandusliku kohtumen seadustikud. 1990ndate algus- ei olnud vana seadusi võimalik kasutada, mis oleksid sama maj olukorra jaoks kehtivad. On esimene turumajanduslik seadus, mida vastu võetakse. Ei olnud võimalik korrga teha hea seadus. Parandatud on kahel korral (suuremad
(3) Avalik-õiguslik juriidiline isik lõpeb seadusega ettenähtud korras. 18 Alustest tuleneb menetlus et tagada võlausaldajate kaitse. Eeldatakse, et tema vara arvel saab kõik võlad tasuda. · Üldmenetlus TsüS ja üksikute liikide seadused 1. vabatahtlik 2. üldkorras · pankrotimenetlus normid pankrotiseadusest. Kui juriidilisel isikul ei jätku vara kõigi võlausaldajate nõuete jaoks, siis püsiva maksejõuetuse korral peab esitama avalduse või likvideerijad esitavad avalduse pankrotiks. Määratakse likvideerijad, kes tavaliselt on juhatuse liikmed. Nad peavad välja selgitama võlausaldajate nõuded (reeglina 4 kuu jooksul). Samal ajal peavad müüma vara ja rahuldama nõuded. Kui vara ei jätku, tuleb kohe esitada pankrotiavaldus. Kui vara jääb üle, tuleb see jagada
(3) Avalik-õiguslik juriidiline isik lõpeb seadusega ettenähtud korras. Alustest tuleneb menetlus et tagada võlausaldajate kaitse. Eeldatakse, et tema vara arvel saab kõik võlad tasuda. · Üldmenetlus TsüS ja üksikute liikide seadused 1. vabatahtlik 2. üldkorras 25 · pankrotimenetlus normid pankrotiseadusest. Kui juriidilisel isikul ei jätku vara kõigi võlausaldajate nõuete jaoks, siis püsiva maksejõuetuse korral peab esitama avalduse või likvideerijad esitavad avalduse pankrotiks. Määratakse likvideerijad, kes tavaliselt on juhatuse liikmed. Nad peavad välja selgitama võlausaldajate nõuded (reeglina 4 kuu jooksul). Samal ajal peavad müüma vara ja rahuldama nõuded. Kui vara ei jätku, tuleb kohe esitada pankrotiavaldus. Kui vara jääb üle, tuleb see jagada
pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse c) Füüsilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha tehinguid pankrotivaraga d) Juriidilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha mis tahes tehinguid e) Võlgniku muud õigused on piiratud pankrotiseaduses ettenähtud korras f) Lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt g) Järgnevad muud pankrotiseadusest tulenevad tagajärjed 211. Kes on pankrotivõlgnik ja pankrotivõlausaldaja? Pankrotivõlgnik on füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes kohus on algatanud pankrotimenetluse. Võlgnikuks ei saa olla riik ega kohalik omavalitsus. Pankrotivõlausaldajaks nimetatakse isikut, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. 212. Millised on pankrotiorganid ja milline on nende pädevus?
annaabi.ee 
