LÄÄNEMERE RANNIK: on väga mitmekesine. Ranniku praegune iseloom erinevais paigus sõltub sellest · kuidas merepõhi avamere suunas süveneb, · kas valdab setete ärakanne või kuhjumine · kas maapind on viimaste aastatuhandete jooksul tõusnud või vajunud. JÄRSKRANNIK: · kus meri randa murrutab · esineb võrdlemisi vähe, peamiselt Põhja-ja LoodeEestis (Ontika, Türisalu, Pakri) · Saaremaal kerkib kõrge järsk paekividest kaljusein -pank - otse merest. Samasugust pankrannikut võib näha ka Gotlandi ja Ölandi saarel. · Kõrget järsakrannikut esineb ka Taanis ja Saksamaal (Rügenisaarel), kus rannikul paljanduvad kriidikaljud. · Mujal Läänemere ääres pankrannikut ei ole, leidub vaid madalaid rannaastanguid. LAUSKRANNIKUD: · Seal toimub setete kujumine · Läänemerele väga iseloomulikud · Rannad on siin liivased, kivised või hoopis kõrkjaisse kasvanud · Liivarannad esinevad enamasti lahe soppides või külgedel, kuhu merelainetus palju liiva
arusaam eestlasest ja tema olemeusest ning see uhkus, mida kõik eestlased tundsid Paul Kerese ja tema saavutuste üle. See kõik on midagi enamat, kui paljas värviline paber koos vähese teksti, paari pildi ja väikeste numbrikestega nendel väikestel, kuid võimsatel paberitel oleme meie, eestlased. Samuti on lisatud rahatähtedele üksikuid detaile , mis on kõik võetud meie oma kodumaalt ja on meile omased, nagu näiteks suitsupääsuke veel näeme Tartu Ülikooli peahoonet, talumaja, pankrannikut, iidset tamme need on asjad, mis sümboliseerivad Eestit, meie juuri, pürgimusi ja saavutusi, nendel paberitel on Eestimaa. Meie oma raha on osa meie kultuurist ja esindab meie kodumaad. Kui Eesti kroon on Eesti raha siis euro võib olla meie tee suurde Euroopasse ning Eurole üleminek võib olla meile ka hea. Ühine raha on Eestile kasulik, sest meil on teiste liikmesriikidega tihedad majandussuhted. Kaob ka valuutarisk, et välisriikidesse raha
hoonete ja kindlustuste rajamisel ning paest on ka suurem osa riigi tähtsamatest arhitektuurimälestistest, sealhulgas UNESCO Maailmapärandi nimekirja kantud Tallinna Vanalinn. Paas on hõlpsasti töödeldav ning aegade jooksul on sellest valmistatud kauneid skulptuure. Viimasel ajal leiab paas edukalt kasutamist hoonete sise- ja välisviimistluses ning isegi ehete valmistamisel. Alates 4. maist 1992 on paas Eesti rahvuskivi. Margil on kujutatud paest pankrannikut Pakri neeme tipus. Paekivi on tekkinud läbi aegade mere madalas, rannalähedases osas. Sügavamas meres moodustusid mergel ja domeriit. Tekkelt kuulub paekivi biokeemiliste setendite hulka: on kujunenud siinsetes meredes elanud organismide elutegevuse kaasabil. Eesti paekivi on ladestunud Baltika ürgmandrit katnud laugepõhjalises Paleobalti meres 472-417 miljonit aastat tagasi ning on seotud peamiselt Ordoviitsiumi ja Siluri ajastuga. Põhja-Eestis tekkis esialgu glaukoniiti ja
säilinud kiri, Kreutzwaldi kiri Koidulale, aastast 1873. Nende kirjavahetusest on tehtud ka raamatuid. Koidula kirjutas oma elu jooksul üle 300 luuletuse, 86 proosatööd, 7 artiklit ja 4 näidendit. Samuti on säilinud tema arhiiv, mida hoitake Eesti Kirjandusmuuseumis. 1992. aastal toimunud rahareformiga võeti muuhulgas kasutusele ka Lydia Koidula näopildiga 100-kroonised, mille kujundas kunstnik Vladimir Taiger. Rahatähe tagapool on kujutatud Eesti pankrannikut. Samuti on seal Koidula luuletuse autograaf. Esimese Koidula täieliku eluloo kirjutas 1915. aastal soome- eesti kirjanik Aino Kallas. Elulool on metafoorne pealkiri “Tähelend”. Saja kroonine mark Lydia Koidula Memoriaalmuuseum Pärnus Jannseni 37 80032 Pärnu Tel. 44 33313 [email protected] pernau.ee 1925. aastal otsustati rajada Koidulale pühendatud monument ning park Pärnus. Amandus Adamsoni loodud skulptuur avati pidulikult 1929 aastal. See jäi ühtlasi
, kus on kujutatud esiküljel meie armastatud Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen( 24. detsember 1843 Vana-Vändra 11. august 1886 Kroonlinn)), kes oli kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar, tema tuntumad luulekogud temalt on ,,Emajõe ööbik" ja ,,Vaino-lilled" ja näidenditest ,,Säärane mulk" ja kui Lydia lavastas neid näidendeid, siis pani ta ühtlasi ka aluse eesti teatrile. Raha tagaküljel on kujutatud Põhja-Eesti tormist pankrannikut. Kõikidel Eesti müntidel on esiküljel on sõnad "EESTI VABARIIK" ning nimiväärtus ja mündi tagaküljel on kolm lõvi ning vermimise aasta. Kuna Eesti kroon seoti Saksa margaga ja kui Saksamaa läks üle eurole, siis sellega fikseerus ka Eesti raha kurss euroga, Krooni ja euro vahetuskursiks kinnitati alates 1992. aastast kehtinud 15,6466. Eestist saab euroala 17., väiksuselt teine riik -- kõige väiksem eurot kasutav majandus on Malta
7 Lääne-Eesti maastikuvaldkond Hiiumaa- Lisaks nimisaarele kuulub sellesse maastikurajooni veel Vormsi ja teised Hiiumaad ümbritsevad saared. Hiiumaale on iseloomulikud merelised pinnavormid: mereliivadest koosnevad tasandikud, rannavallid, luited ja rannaastangud. Saaremaa- Suure liigestatuse tõttu on Saaremaa rannajoon pikk ja rannad mitmekesised. Põhjarannikul esineb pankrannikut, samuti Muhus. Pangad kujutavad Lääne-Eesti mandriosast (Kirblast) algava Siluri paekalda kõrgemaid osasid. Lääne-Eesti madalik- Lääne-Eesti madalik on ulatuslik tasane ala, mis rannikult sisemaa suunas tasapisi tõuseb. Kohati on madalik siiski küllaltki vaheldusrikka ilmega. Ranniku lähedal leidub luiteahelikke, madalikku läbivad otsamoreenide ja ooside read. Liivi lahe rannikumadalik- See maastikurajoon paikneb kitsa ribana piki Liivi lahe idarannikut
kindlustuste rajamisel ning paest on ka suurem osa riigi tähtsamatest arhitektuurimälestistest, sealhulgas UNESCO Maailmapärandi nimekirja kantud Tallinna Vanalinn. Paas on hõlpsasti töödeldav ning aegade jooksul on sellest valmistatud kauneid skulptuure. Viimasel ajal leiab paas edukalt kasutamist hoonete sise- ja välisviimistluses ning isegi ehete valmistamisel. Alates 4. maist 1992 on paas Eesti rahvuskivi. Margil on kujutatud paest pankrannikut Pakri neeme tipus. Paekivi on tekkinud läbi aegade mere madalas, rannalähedases osas. Sügavamas meres moodustusid mergel ja domeriit. Tekkelt kuulub paekivi biokeemiliste setendite hulka: on kujunenud siinsetes meredes elanud organismide elutegevuse kaasabil. Eesti paekivi on ladestunud Baltika ürgmandrit katnud laugepõhjalises Paleobalti meres 472-417 miljonit aastat tagasi ning on seotud peamiselt Ordoviitsiumi ja Siluri ajastuga. Põhja-
kirsipunane tekst ÜKS KROON. Need olidki esimesed Eesti kroonid. Alles septembris tulid käibele ,,päris" 10-kroonised kupüürid, järgmisel aastal lisandusid neile 50-, siis ajapikku 5- ja 20-kroonised. Kroonivääringu viimane, 100-kroonine hakkas eestlase rahakotis krabisema alles 1936. aastal. 5-kroonisel oli kujutatud kalurit, 10-kroonisel viljavihkudega rahvarõivais neiut, 20 kroonisel torupillimängijat, 50-kroonisel Põhja- Eesti pankrannikut ja 100-kroonisel alasi taga seisvat seppa. Metallist vermiti sente, kuid ka 2- ja 1-krooniseid, millest kaks sõjaeelset juubelimünti, pühendatud Tartu Ülikooli 300. juubelile ning X Üldlaulupeole, omandasid lausa kuldmündi staatuse. Sendid olid üsna sarnased 1992. aasta omadele. Kõige huvitavam oli 1-sendine: number ühe taga kaardus tammelehtedega oks ning kaares oli kirjutatud EESTI SENT (I. Sakk, 2006, lk 110-113)
Kui Soome lahe lõunarannikul näeme mandrijää lihvitud kaljusaari, skääre ja graniitrahnusid, siis Eesti põhjarannik on suurte avatud lahtedega, sirgejooneline ja vaid üksikute saartega. Eesti rannikut ilmestavad pangad, moodustades sellest olulise osa. Neist tuntuim on mööda Põhja-Eestit looklev Balti klint, mis Eesti aladel kulgeb Osmussaarest Narvani, hõlmates umbes veerandi kogu Balti klindi pikkusest (1200 km). Põhja-Eesti pankrannikut iseloomustab astangulisus, mille kujunemisel on olnud määravaks astangut moodustavate kivimikihtide erinev kulumiskindlus. Vastupidavaim on lubjakivi, kõige pudedam on savikivi. Klintide ehk rannikupankade moodustumine algas tõenäoliselt miljonite aastate eest ja hiljem on seda lihvinud mandriliustikud, maapinna kerkimised ja vajumised. Astangute teke ei ole lakanud veel tänapäevalgi, kuigi nende areng on väga pikaldane protsess.
annaabi.ee 
