5. 6. Intress 7. tasu raha kasutamise eest 8. Inflatsioon – hindade tõus ja raha ostujõu vähenemine. 9. Devalveerimine-rahakursi alandamine välisvaluuta suhtes. 10. Likviidsus – maksevalmidus 1.Sularaha 2.Aktsiad 3.Kinnisvara 11. Pank-Krediidiasutus, mis võtab avalikkuselt vastu rahalisi hoiuseid 12. Keskpank, funktsioonid (ülesanded) Keskpank laenab vaid teistele pankadele. • teostab rahapoliitikat • tagab krooni stabiilsuse • vahendab pankadevahelisi makseid • kontrollib pankade tegevust • reguleerib ringluses oleva raha hulka 13. Kommertspank, funktsioonid (ülesanded) • Hoiustab • Laenab • Teostab makseid 14. Väärtpaberid- • Aktsiad • Võlakirjad • Tuletisväärtpaberid 15. Dividend- kasumiosa, mis aktsiate arvu alusel investeerijale välja makstakse. 16. Risk- • kaotuse tõenäosus • mida suurem on risk, seda kõrgem on nõutav tulumäär
IBAN on seega olemasoleva kontonumbri standardvorm rahvusvaheliseks kasutuseks. Peale saaja 13 kontonumbri sisaldab IBAN ka saaja riigi ja panga tunnust. IBANiga jõuab raha ühest riigist teise kiiremini ja pikemas persepktiivis ka odavamalt. SWIFT standardiseeritud rahvusvaheline pankadevaheline infovahetusvõrk, mille kaudu saab edastada tehingukorraldusi eri tiikides asuvatele pankadele. Pankadevaheline arveldus: Eesti Pank haldab Eesti pankadevahelisi arveldussüsteeme. Maksete arveldamiseks pankade vahel on kaks süsteemi: ESTA (tavamaksed), reaalajas (kiirmaksed). Kaartide liigitus: · territoriaalse kehtivuse järgi · väljaandva organisatsiooni järgi pangad, kütusefirmad, jaemüügiettevõtted · kasutamisvõimaluse järgi · tehnilise aspekti järgi kiipkaardid · sõltuvalt makse teostamise ajast raha kas võetakse kaartilt kohe või hiljem. Korraldused: · maksekorraldused kõige tavalisem
vältimatute toimingute kulud. Kui pankadel on peale seda, kui on arvestatud rahavahendite keskpanga nõutud kohustusliku likviidsusega, ikka veel üleliigset likviidsust võivad nad selle kategooria fonde kasutada rahaasendajates nagu riigi võlakirjades. Riigi võlakirjade intress on üliväike ning üleminek praeguselt süsteemilt intressivaba panganduse süsteemile ei too endaga kaasa tõsiseid probleeme. Hoiuste selle kategooria üleliigsest likviidsusest saab anda ka lühiajalisi pankadevahelisi laene. (Ahmad 1980:50) Intressivaba pangandusstruktuuri pildi põhjal võib selgelt näha selle majanduslikku elujõulisust ja võimalikkust. Käesolevaga võime kindlad olla, et pangaoperatsioonid võivad intressivabas süsteemis olla sama sujuvad ja tulusad kui praeguses süsteemis. 2.3. Mõned praktilised probleemid islami stiilis panganduses Pärast panganduse üleüldise struktuuri üle arutlemist, vaatleme täpsemalt mõningaid praktilisi probleeme. 2.3.1. Lühiajaline krediit
kõige varem aastal 2003 ning Eesti peab enne euro kasutuselevõttu ennast liidus kaks aastat tõestama. Peamiseid probleeme ei valmista mitte rahaliidu tingimuste täitmine vaid üldise majanduskeskkonna viimine Euroopa Liidu riikide tasemele." (Erilaid, Postimees 2000, lk. 9). 2.3. Eesti Pank Riikide keskpangad kui omaette institutsioonid on aegade jooksul välja kujunenud vajadusest reguleerida ja korrastada raharinglust ning pankadevahelisi laenusuhteid. Kaks kõige tähtsamat keskpanga funktsiooni on raha pakkumise kontrollimine ning pangasüsteemi stabiilsuse tagamine. Pangasüsteemi stabiilsuse tagamiseks teostab keskpank pangajärelvalvet ja pangaklientide hoiuste kaitset. Kui pangajärelvalve on enamikus riikides keskpanga ülesanne, siis hoiuste kaitse on tihti usaldatud keskpangast eraldi seisva organisatsiooni hooleks. Rahapoliitika elluviimisel on keskpank valitsusest kas sõltuv või sõltumatu.
Et kindlustada rahasüsteemi hakkasid 17 sajandi alguses tekkima keskpangad. Esimeseks keskpangaks oli Amsterdam Wisselbank, mis asutati 1609. aastal. Tuntumad keskpangad on veel Sveriges Riksbank (1664), Bank of England (1694) ja Euroopa keskpank (1998). Keskpangad emiteerivad raha, juhivad intressimäärasid, on viimase instantsi laenajad, korraldavad pangajärelvalvet, juhivad valuuta vahetuskursse, korraldavad pankadevahelisi arveldusi, mõjutavad riikide rahanduspoliitikat ja korraldavad valitsuste rahaasju. 26. Rahvusvaheliste Arvelduste Pank. BIS ehk rahvusvaheliste arvelduste pank asutati 1930. aastal Baselis ning see asub ka praegu seal. See ühendab 60 keskpanka, mille seas on ka Eesti Pank (1 asutajaliikmetest on Eesti). BIS on pankade usaldusväärtusnormatiivide kehtestaja. Basel I. 1988. Aastal seadis Baseli kommitee miinimumkapitali
1. aste Kõrgem keskpank 2. aste Allutatud keskpangad suuremates regioonides 3. aste Kommertspangad Riikides võib olla veel lisalülisid, spetsiifilised rahaasutused: väliskaubanduse finantseerimiseks, põllumajanduse finantseerimiseks, fondid, liisingufirmad jne. Keskpangad ei ole samas mõttes pangad kui kommertspangad. Riikide keskpangad kui omaette institutsioonid on aegade jooksul välja kujunenud vajadusest reguleerida ja korrastada raharinglust ning pankadevahelisi laenusuhteid. Keskpankade tekkimine 1) evolutsiooni teel alustas kommertspangana, omandades aja jooksul täiendavaid ülesandeid (Bank of England), 2) asutamise teel asutajaks on valitsus ja tegevussihid on algselt juba seatud üldsuse huvist lähtuvalt. Keskpankade funktsioonid 1) Riigi rahasüsteemi kujundamine ja käigushoidmine: a) vahetuskursimehhanismi valik (ujuv-, fikseeritud kurss jne), b) ametliku vahetuskursi kindlaksmääramine,
annaabi.ee 
