raha. Rahareformi sümboolseks alguseks võis lugeda 26. septembrit 1986. Kui ajalehes "Edasi" avaldati Siim Kallase, Tiit Made, Edgar Savisaare ja Mikk Titma artikkel "Eesti NSV isemajandamise alused", kus soovitati võtta kasutusele Eesti kroon. 7. Detsembril 1989 kuulutati välja avalik konkurss Eesti paberraha kujunduse leidmiseks. Kaheksa päeva hiljem võeti vastu otsus, et Eesti pank luuakse 1. jaanuarist aastal 1990 ning umbes kahe nädala pärast loodi Eesti Vabariigi pangaseadus. 27. märtsil moodustati Rahareformi komitee. 12. aprillil võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse üleminekut oma rahale 24. detsembril 1991, kahjuks tulenevalt vastuoludest Eesti Panga presidendi Rein Otsasoni ja peaministri Edgar Savisaare vahel ei saanud see teoks. Pealmiseks küsimuseks oli, kas minna oma rahale üle kohe, või kasutada vaheetappi nagu tegid naabrid Lätlased. Eesti Pank tahtis Eesti kroonile minna üle kohe, kuid valitsus aga soovis kasutada vaheetappi
nõrgad küljed (Kelder 1997, lk. 61-67, 101-112). Tähtsamate sündmuste kronoloogiline loetelu: · 26. september 1987 - ajalehes "Edasi" avaldati artikkel "Eesti NSV isemajandamise alused" · 7. detsember 1989 - Kuulutati välja avalik konkurss Eesti paberraha kujunduse leidmiseks. · 15. detsember 1989 - Võeti vastu otsus Eesti Panga loomise kohta 1. jaanuarist 1990. · 28. detsember 1989 - Võeti vastu Eesti Vabariigi pangaseadus, mis nägi ette Eesti Panga tegutsemise iseseisva emissioonipangana. Eesti Panga presidendiks nimetati Rein Otsason. · 27. märts 1991 - Eesti Vabariigi seadusega moodustati Rahareformi Komitee eesotsas valisuse esimehe Edgar Savisaarega. · 17. juuni 1992 - Rahareformi Komitee võttis vastu dekreedi nr. 030, millega määrati rahareformi läbiviimise kuupäevaks 20. juuni 1992 · 19. juuni 1992 - peaminister Tiit Vähi kuulutas kell 21:00 välja rahareformi
3. Kontrollida äripankade tegevust. Keskpank peab olema poliitiliselt sõltumatu ta ei tohi olla valitsuse ehk täidesaatva võimu kontrolli all. 100% sõltumatust ei ole võimalik saavutada. Keskpanga sõltumatus peab olema tagatud põhjusel, et vältida suurt inflatsiooni. Valitsusel võib tekkida kiusatus oma võlgade ja lubaduste katteks raha rohkem ringlusesse lasta. Eestis on keskpangaks Eesti Pank. Eesti Panga sõltumatuse tagamine: 1. Eesti põhiseadus ja pangaseadus. §112 EP annab tegevusest aru ainult riigikogule ja on oma tegudes sõltumatu. 2. Pank ei vastuta valitsuse võlgade eest ja vastupidi. 3. Eesti Pangal on seadusega keelatud anda laenu riigile ja kohalikule omavalitsusele. Eesti Panga tähtsamad ametnikud määratakse ametisse kindla korra järgi, õigusaktide alusel, ja neid ennetähtaegselt vabastada ei saa. Valitsuse muutusest ei sõltu panga juhtkonna saatus. Kõige tähtsam isik on Eesti Panga nõukogu esimees
2) riigid, kes soovivad kuuluda mingi laiema kaubandus- või valuutapiirkonna koosseisu; 3) riigid, kes soovivad tugevdada oma vahetuskursi juhtimisel põhineva inflatsioonitõrjepoliitika usutavust Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab: · Eesti raha käibelelaskmise ainuõigus on Eesti Pangal.(§111) Eesti Pank korraldab raharinglust ja seisab hea riigi vääringu stabiilsuse eest. · Eesti Pank tegutseb seaduse alusel ja annab aru Riigikogule.(§112) · Eesti Pangaseadus on üks neist seitsmeteistkümnest eraldi loetletud seadusest, mida saab vastu võtta ja muuta ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega.(§104) 14 Eesti Panga missioon ·kindlustada nii siseriiklikku kui rahvusvahelist usaldust Eesti raha ja rahasüsteemi stabiilsuse ning terviklikkuse vastu. EP ülesanne on raha- ja pangasüsteemi pikaajalise stabiilsuse ja seeläbi majanduse pikaajalise stabiilse arengu tagamine.
Aastaaruanne kinnitatakse nõukogu poolt ja esitatakse Riigikogule. 26.09.07 Pangasaladuseks ei loeta võlgnevust krediidiasutuse ees. Eesti pangal on lubatud teha pangandustehinguid oma töötajatega ja ka juhatuse liikmetega. Eesti pangal on olnud üks asutus sihtasutuse näol. Kui jõuame hoiuste kindlustuse süsteemi juurde. II sammas. Krediidiasutuste, kommertspankade tegevus. Õiguslik regulatsioon nendel. Esimeseks pangandusseaduseks jõustus 90 aastal EV Pangaseadus Kommertspankade tegevuse juures olid põhilised küsimused, mida reguleeriti, et kuidas pankadele üldse tegevusluba anti ja nende põhitegevus. Teine seadus, mis kommertspankade tegevust reguleeris oli Eesti Panga seadus. Krediidiasutuste seadus. 1995. aasta seaduse probleemid: kõigepealt oli siis läbi elatud õige mitmeid pangandusskandaale, panganduskrahhe ka. Kõiki neid kogemusi võeti siis arvesse ka pangandusjärelevalve tõhustamisel ja erisused
annaabi.ee 
