Selle demagoogiavõtte alla kuuluvadki juba kulunud väljendid: "Kõik teevad nii...", "Ega mina üksi nii ei arva..., "Meie kõik nagu üks mees...", "On ilmeksimatult selge..." Emotsioonidega mängimine -Ähvardus peidetakse reeglina ridade vahele. Vestluses võib juba paljas hääle tõstmine olla tegelikult ebaaus võte vestluspartneri mõjutamiseks. Putini kiire karjäär algas ajal, mil Venemaal lasti õhku paneelmaju. Järgnenud hüsteeria ja viha suunati tsetseenide vastu ja siis ilmus vaikne tõsine kangelane, kes asus vaenlasega võitlusesse. Valetamine on samuti üks igihaljaid võtteid. "Suured rühmad ei lange mitte väikeste valede, vaid suurte valede ohvriks," on öelnud Hitler. Nii võib terve rahvas muutuda terroristideks, natsimeelseteks, kelleks iganes vaja. "Vahevagun", "mädaõun" olukord, kus õigete
anonüümsus ja ükskõiksus kaasinimeste vastu. Linnades lisanduvad alkoholism, kuriteod, vaimuhaigused ja enesetapud. 9) Kahanevad linnad: Inimesed kolivad ära mahajäänud tööstusega linnadesse. Taolistesse linnadesse jääb suuri piirkondi, kus ei ole rohkem majandustegevust ja kus elab ainult ajutiselt vaeseid inimesi. Kahanevate linnade planeerimine nõuab linnalise infrastruktuuri läbimõeldud vähendamist. Näiteks teid, tööstusehitis ja paneelmaju lammutatakse ja nende asemele rajatakse parke jättes alles terviklikke osasid varasematest linnadest. USAs tuntumad nt. Detroit, Cleveland.Euroopas on kahanenud mitmed endise Ida- Saksamaalinnad, kust mitmed elanikud on kolinud läände. Enam arenenud riikides on kahaneva rahvastikuga ka äärealade väikelinnad, kus tänapäevaseid töökohti ja meelelahutust enam ei ole.
(Kodres 2001). Mulle tundub, et oma kaasajal oli De Stijl’i looming arhitektuurivallas pigem kesine, oli küll välja töötatud ideoloogia, millele põhineti, kuid ideed jäid pigem kavandite tasandile. Rohkem on De Stijl’i vormikeelt näha tänapäeva modernses arhitektuuris. Neilt on üle võetud sirgjoonelisus ja minimalism. Iga detail, mida kasutatakse peab olema põhjendatud ning üleliigset dekoori ei kasutata. Vaadates meie paneelmaju võiks ju küll tõmmata paralleele. 3 1917. aastal väitis J.J.P. Oud, et uusi asju tuleb valmistada masinatega ning Ruskin ja Morris olid teinud vea, kui nad vältisid masinaid. Tema arvates ei tohiks ajada segamini vahendit ja eesmärki. Selle tõestus, et esteetilise tulemuseni saab jõuda ka puhtalt masinaga olid kangatööstus, masinaga trükitud raamatud ja ehitus
kirja, mida in teevad ja palju neid seal on. Spontaansete klubide uurimused, kuhu olid kaasa haaratud ka mitmed Venemaa linnad, mida in-sed ühiskasutatavates kohtades teevad. Kinoteatrite planeerijad, mida enne filmi tehkase ja mida nad tahaks teha küsitlused ja vaatlused Eestis ja Moskvas jne. Esimene uurimus oli küllaltki edukas, uus uurimus Moskva instituudis nimi ,,Perekond ja korter" uuriti paneelmaju erinevates linnades. Konverents: ,, Inimene ja kk-d psühholoogilised aspektid kogunes kokku pea 100 inimest suurem seltskond, kellele see problemaatika huvi pakkus 1991- leidis Lohusalus aset konverents 1994 viisid läbi Nelijärvel väikese konverentsi läbi Stonycities 1997 hakati tegelemema sihtfinantseerimisega- saadi taotleda finantse haridusministeeriumilt jne, Mati Heidmets sai hakkama sellega. Paigakiindumus(place attachment) Trames -ajakiri Positivism ja Fenomenotoloogia
halvemas olukorras väiksemad linnad ja maapiirkonnad. Vaid suurte linnade läheduses asuvate väikelinnade ja maavaldade olukord on parem, sest nende elanikud saavad tööl käia suurtes linnades. Kõige paremas seisus on Tallinna ümbruse väikelinnad ja satelliitlinnad. Tallinna ümbrusesse on rajatud ka palju uusi elamurajoone, mis koosnevad peamiselt ühepereelamutest. Kui nõukogude perioodil ehitas riik peamiselt suuri paljukorterilisi paneelmaju ja inimesed ise ehitasid vähe, siis nüüd ei ehita riik enam üldse ning inimesed ehitavad omale väikeseid ühepereelamuid. Siiski on rahvaarv langenud peaaegu kõikides asulates. Selle põhjuseks on asjaolu, et sündide arv on Eestis kiiresti kahanenud, seda nii linnas kui maal. Tallinna ja Kirde-Eesti linnade rahvaarvu vähenemisele on kaasa aidanud ka mitte-eestlaste lahkumine Eestist. Iseseisvusperiood on aga