suuda inimese rakkudes kasvada. Viirused kannavad oma geneetilist informatsiooni kaheksal RNA jupil ja nõnda on eri liini viirustel kerge näiteks üht juppi omavahel vahetada. Nii tekibki uus gripiviirus. Et inimese ja linnu gripiviirused saaksid seguneda, peavad nad arenema ühel ja samal loomal. Selliseks vahendajaks sobib hästi siga. Sest tema rakkudel on selline pind, mis lubab siseneda mõlemat tüüpi viirusel. Just nõnda tekkisid 1957. ja 1968. aasta pandeemiaid põhjustanud viirused. Praegune olukord on teistsugune. Kuidagi on viirus linnult otse inimese rakkudesse pääsenud. Pääsenud inimese organismi, hakkab viirus hävitama kopsukudet. Selle tagajärjel täituvad kopsud veega ja saabubki surm. Siin võib karuteene osutada inimese enda immuunsüsteem. See reageerib viirusega valgete vereliblede kaudu, mis tungivadki kopsu, kus nad kutsuvad esile ägeda põletiku. http://www.arileht.ee/artikkel/303472 4.2 Putukatelt saadud nakkushaigusi 4.2
10. Hingamiselundite kahjustusi põhjustavate viirusnakkuste patogenees (gripp, transpordipalavik) Gripiviirus Põhjustab grippi – äge viiruslik haigus. Tekib palavik, nohu, köha, lihase- ja liigesevalud. Satub hingamisteedesse, tekitab ülemiste hingamisteede haigusi. Gripiviirusi on 3 perekonda (A, B, C): A – kõrgeim tõvestusvõime - nakatavad loomi, linde, inimesi. Muutub kiirelt, muteerub, eri gripitüved vahetavad gen. materjali, tekitab pandeemiaid. Valgulised struktuurid: hemaglutiniin – seondub raku retseptoritega, fusioonivalk (saab tungida rakku). neuraminidaas – nakatunud rakust vabanemine ja edasikandumine. Vastavalt H ja N alatüüpidele saadakse konkreetse gripiviiruse valm. Gripiviirused on RNA viirused – ehk kiirelt muteeruvad. Genoom (RNA) esineb segmentidena. Toimub antigeenne driiv – hemaglutiniini ja neuraminidaasi molekulid muutuvad. Kui organism on nakatunud korraga 2 eri tüüpi viirustega ja virioni satub vale
Surnult põrn, kops, peaaju. Viiruse saab sisestada 10-12 päeva vanusesse kanaembrüosse. Viirus põhjustab hemorraagilisi haavandeid ja entsefaliiti ning emrüo sureb 34-72 tunniga. RT-PCR, ELISA, HAR, HAPR. Dif.diagnoos: linnugripp, larüngotrahheiit, nakkuslik bronhiit, koolera. Orthomyxoviridae - ümbrisega Orthomyxoviridae -> Perekond – Influentsaviirus A -> Lindude gripp Jaotub perekondadeks A, B, C. A on kõige patogeensem, võib nakatada kõiki ja põhjustada pandeemiaid. B on keskmise patogeensusega, võivad nakatada kõiki. C on kõige nõrgem, nakatavad peamiselt inimesi ja sigu. Ümbrisel on proteiinid – neuraminidaas ja hemaglutiniin. Lindude gripil on kõige rohkem hemaglutiniini. Nende proteiinide struktuurimuutused võivad tekkida peremeesrakus ning seega kiiresti muteeruda. Võib tekkida ja levida uus alatüüp. Peamiselt levib kaudselt ja viirust levitavad kõige rohkem ulukveelinnud. Uluklind -> kodulind -> siga -> inimene.
Viirused mõmm :) 05/06 Ortomüksoviirused (influenza A, influenza B) Struktuur. Ümbrisega segmenteerunud –RNA-genoom. Segmenteerunud genoom võimaldab uute tüvede moodustumist mutatsioonidel ja geenisegmentide reassorteerumisel erinevate inimese ja looma viirustüvede vahel. Geneetilise ebastabiilsus põhjustab iga-aastasi epideemiaid (antigeenne drift) ja perioodilisi pandeemiaid (shift). Gripp on levinuim ja olulisim viirusinfektsioon. Virionid pleomorfsed: sfäärilised või tubulaarsed, diameeter 80…120 nm. Ümbrises hemaglutiniin (HA) ja neuraminidaas (NA), ümbrise sisepinnal maatriksi- (M1) ja membraani-(M2)-proteiinid. Influenza A ja B genoom koosneb 8 erinevast helikaalsest nukleokapsiidisegmendist, igaühes neist RNA seostunud nukleoproteiini (NP) ja transkriptaasiga. Influenza C genoomis on ainult 7 segmenti
Leidub looduses 60 liiki, eriti vees, neist 10 inimpatogeensed. Kasvavad temperatuurivahemikus 14…40°C. Lihtsad toitainelised vajadused, soola kasvuks ei vaja, aga taluvad. Põhjustavad seedetrakti haigusi, koolerat. V. cholerae serogrupp O1 jaguneb Inaba, Ogawa, Hikojima serotüüpideks ja klassikaliseks ja el tori (hemolüsiin, polümüksiin) biotüübiks. Enterobacteriaceaest eristab: Oksüdeerivad suhkruid. Üks vibur. Kasutavad valke, lipiide. On G-. Epidemioloogia. Pandeemiaid põhjustab serotüüp O1, suremus arenguriikides on kõrge. O139 võib põhjustada sarnaseid haigusi, pandeemiat. Organismi leidub jõgede suudmealades ja merekeskkonnas üle maailma, seostatakse kitiiniga koorikloomadega. Suudab vees vabalt paljuneda. Temaga saastunud vetes suureneb tekitajate arv soojadel kuudel. Levib saastunud toidu ja vee tarbimisel. Otsene inimeselt inimesele levik on kõrge infektsioosse doosi (108) tõttu harv.
annaabi.ee 
