Klooster oli paradiisi ja taeva eeskojaks, paljud pühendasid ennast Jumala teenimisele ja koondusid vaimulikeordudesse ja kloostreisse, moodustades tolleaegse ühiskonna ideaali. Hilise Rooma keisririigi ajal elasid arvukad mungad ja nunnad kas eremiitidena või kogukondadena kloostrites. Nende soov oli järgida Kristuse vaesust, tema kuulekust Jumalale ja tema pühendumust kõikidele inimestele. Kloostrite sisekorraldus oli väga erinev: osa kogukondi on pühendunud palvustele, teised tegelevad haigete ja vaeste abistamisega, misjoni- või haridustööga. Kuigi oli püütud kloostrielu ühtsustada, polnud Rooma riigi koostatud reeglitest üldist tunnustund võitnud üksi. Ühtsust tõid püha Benetictuse mungaelu eeskirjad. Püha Benedictuse eeskirjad said väga populaarseks aastatel 550-1150. Reeglite järgi oli munga elus kindel rutiin, alandlikkus ja distsipliin. Lahti tuli öelda kõigest isiklikust, lihasuretamist peeti uhkeldavaks, päev veedeti palvetades
Kloostri põhikiri Kloostri põhikirja kohaselt pidid mungad abistama vaeseid ja haigeid, tegelema aiatööga ja kirjutama ümber käsikirju kloostri skriptoorjumis. Hiline rooma keisririigi aeg Hilise Rooma keisririigi ajal elasid arvukad mungad ja nunnad kas eremiitidena või kogukondadena kloostrites. Nende soov oli järgida Kristuse vaesust, tema kuulekust Jumalale ja tema pühendumust kõikidele inimestele. Kloostrite sisekorraldus oli väga erinev: osa kogukondi on pühendunud palvustele, teised tegelevad haigete ja vaeste abistamisega, misjoni- või haridustööga. Kuigi oli püütud kloostrielu ühtsustada, polnud Rooma riigi koostatud reeglitest üldist tunnustund võitnud üksi. Ühtsust tõid püha Benetictuse mungaelu eeskirjad. Püha Benedictus Püha Benedictuse eeskirjad said väga populaarseks aastatel 550-1150. Reeglite järgi oli munga elus kindel rutiin, alandlikkus ja distsipliin. Lahti tuli öelda kõigest
7. sajandil toimus ka islami lõhenemine. Lõhenes kaheks, üksteise suhtes vaenulikuks suunaks: 1. sunniidid 90% 2. siiidid Indoneesia on maailma kõige suurem islami riik. Islami viis sammast Islami usutalituste peamine eesmärk Jumala austamine ja ülistamine. Viis tähtsamat kommet: 1. sahada (usutunnistus) ,,Jumal on ainus ja Muhamed on tema prohvet" 2. salat (palvetamine) 5 korda päevas Meka suunas muezzin inimene, kes kutsub inimesi palvusele; palvustele kutsuti inimesi minaretist moseesse palvetades võetakse jalanõud jalast enne palvetamisele minekut tuleb end puhtaks pesta; pesemisrituaal wudu palvusi viib läbi imaam on olemas 4 palveasendit seistes, käed ülespoole; kummardades; istudes; põlvili palvus lõppeb sellega, et pööratakse pead paremale ja vasakule poole 3. saum (rituaalne paastumine) üks kord aastas ramadanikuu jooksul
meelepaha. Draakoni lootsik sõidab võidu surnut mälestavate inimeste paadiga. Nad püüavad päästa uppunu keha draakoni käest, kes tahab seda ära süüa. Püha on eriti populaarne nüüdisajal, kuna meenutab ausat valitsemist ja vaprust. Näljaste vaimude püha Seda püha pühitsetakse seitsmendal kuul. Kooskõlas traditsiooniga on see ajal, mil allmaailma väravad on avatud ning näljastel vaimudel lubatakse vabalt ringi hulkuda. Lisaks ohvriandidele ja palvustele püütakse näljaseid vaime lepitada ja nende meelt lahutada ka ooperite ja muude muusikaüitustega. Kesksügise püha Rõõmsa lõikuskuu, kaheksanda lunaarkuu viieteistkümnendal päeval tähistatakse tuhande laterna püha, mis on pühendatud jumalanna Sheng O´le. Pildid Yin`i ja yang`i ühtsus Vastandlikud jõud yin ja yang on teineteisest sõltuvad ning sisaldavad mõlemad vastaspoole seemet või potentsiaali. Yin`i seostatakse pimeduse, vee ja naiselikkusega; yang`i aga valguse,
Araabia kultuur Araablased ei püüdnud oma kultuuri alistatud maadele peale suruda, pigem võtsid nad ise nende maade kultuuri omaks. Aegamööda alistatud maade kultuurid sulasid ühte ja seda nimetatakse araabia kultuuriks. Araabiamaades oli kultuur väga tasemel. Ühed silmapaistvamad ehitised olid islami pühakojad ehk moseed. Hooned olid sammaste ning kuplitega. Iga mosee juurde kuulusid minaretid. Need olid kõrged tornid, mille tipust vaimulikud rahvast palvustele kutsusid. Veel rajati ka uhkeid paleesid. Ka kultuur oli kõrgelt arenenud. teadlased õppisid palju vanadelt kreeklastelt. Araabia õpetlane Ibn Rusd austas Aristotelest ja uuris terve elu tema töid. Veel tegelesid araablased astronoomia ja astroloogiaga. Arenenud oli ka arstiteadus. Nad oskasid ravida silmahaiguseid ja mõistsid nakkushaiguste olemust. Ibn Sina oli arst, astronoom ja ka filosoof, kes pani oma meditsiinialased teadmised kirja teosesesse ,,Arstiteaduste kaanon".
2. Isa - poeg (armastus - austus) 3. Vanem vend - noorem vend (heatahtlikkus - austus) 4. Mees - naine (õiglus - kuulekus) 5. Vanem sõber - noorem sõber (ustavus usaldus) 5 islami sammast 1. Usutunnistus: Allah on ainus (Jumal) ja Mohammed on tema prohvet. Inimest nähakse kui jumala teenrina. 2. Palvetamine: 5x päevas (eelneb rituaalne pesemine, sest usutakse, et jumala ette tuleb astuda puhtana) ja toimub näoga Meka poole. Palvustele kutsutakse muezzin on inimene, kes mosee kõrval olevast minarettist kutsub inimesi palvusele (pool lauldes). On olemas ka kompass, mis näitab Meka suunda. Palvetamine toimub palvevaibal. Puudub preester, kuigi on Imaan ja Mulla (eespalvetajad nö), kuid nad ei ole eelisseisus vms, sest moslemite jaoks on kõik võrdsed. 3. Almuste andmine (~2,5% aasta sissetulekutest annetatakse) 4. Paastumine üks kord aastas ramadanikuus. 5
Araabia kultuur Araablased ei püüdnud oma kultuuri alistatud maadele peale suruda, pigem võtsid nad ise nende maade kultuuri omaks. Aegamööda alistatud maade kultuurid sulasid ühte ja seda nimetatakse araabia kultuuriks. Araabiamaades oli kultuur väga tasemel. Ühed silmapaistvamad ehitised olid islami pühakojad ehk moseed. Hooned olid sammaste ning kuplitega. Iga mosee juurde kuulusid minaretid. Need olid kõrged tornid, mille tipust vaimulikud rahvast palvustele kutsusid. Veel rajati ka uhkeid paleesid. Ka kultuur oli kõrgelt arenenud. teadlased õppisid palju vanadelt kreeklastelt. Araabia õpetlane Ibn Rusd austas Aristotelest ja uuris terve elu tema töid. Veel tegelesid araablased astronoomia ja astroloogiaga. Arenenud oli ka arstiteadus. Nad oskasid ravida silmahaiguseid ja mõistsid nakkushaiguste olemust. Ibn Sina oli arst, astronoom ja ka filosoof, kes pani oma meditsiinialased teadmised kirja teosesesse ,,Arstiteaduste kaanon".
3) Inimene on jumala looming. 4) Judaism ja Kristus on jumala varasemad ilmutused, aga õige ja viimane on islam. * Elu aluseks on 5 sammast (kohustust): 1) Usutunnistus: Allah on ainus (Jumal) ja Mohammed on tema prohvet. Inimest nähakse kui jumala teenrina. 2) Palvetamine: 5x päevas (eelneb rituaalne pesemine, sest usutakse, et jumala ette tuleb astuda puhtana) ja toimub näoga Meka poole. Palvustele kutsutakse muezzin on inimene, kes mosee kõrval olevast minarettist kutsub inimesi palvusele (pool lauldes). On olemas ka kompass, mis näitab Meka suunda. Palvetamine toimub palvevaibal. Puudub preester, kuigi on Imaan ja Mulla (eespalvetajad nö), kuid nad ei ole eelisseisus vms, sest moslemite jaoks on kõik võrdsed. 3) Almuste andmine (~2,5% aasta sissetulekutest annetatakse) 4) Paastumine üks kord aastas ramadanikuus.
annaabi.ee 
