emotsionaalsete kohtade peal muutusid varjud intensiivsemaks ja tõid tänu kontrastile ka pildis välja pinget. Näiteks kui härra Peterson ja preester vestlesid, ja mõlemad mehed olid meie suunas näoga, ja preester nägi vaid Petersoni selga oli preester seatud rohkem varju ja Petersoni nägu jooksis varju ja valguse poolt pooleks, justkui rõhutada tema sisemist dilemmat. Või siis kui koolipreili vajus loo lõpu kulminatsioons palvesse, ja küsis sellelt kellesse ta oli kangekaelselt keeldunud uskuma, miks ta uskuda ei suuda muutus kaader peaaegu üleni mustaks ja valgeks jäid vaid vaevu naise oma näo profiil. Taas rõhutades tegelase enda moraalset dilemmat, justkui pimedus lasukski ta oma mõtetes.
Saatja (addreser adressant) saadab vastuvõtjate (addressee adresssaat) sõnumi. Sõnum peab viitama muulegi kui iseendale. Jakobson kutsub seda kontekstiks(asjaolud, milles sündmus kulgeb) Konatiivne (tungiv) funktsioon (ingl. connative function) ehk omandamise funktsioon. Keele need aspektid, mille siht on luua vastuvõtjas vastust, tema reaktsiooni. Väljendab vastuvõtja hoiakut sõnumi suhtes (suhtumine käsku on teistsugune kui palvesse). Faatiline funktsioon keele kasutamine selleks, et hoida sidet, et saatja ja vastuvõtja kontakt säiliks. See on suhtluse eeldus. Poeetiline funktsioon viitab sõnumile endale. Tähendab: (a) kommunikatsioonivahendi valikut; (b) sõnumi valikut (oluline on sõnumi vorm, ülesehitus, esteetiline kvaliteet. Eesmärk et sõnum jõuaks paremini pärale. Võib nimetada ka disaini funktsiooniks. Metakeele (ehk seletav) funktsioon tähendab koodile osutamist, koodi selgitamist
seda kui teist. Loodusseadustele alluma pidanud insenertehnilised lahendused saavutasid lõpuks oma piiri, arhitektuurne osa veel ,,ilutses" veidi aega edasi, muutudes dekoorilt keerukamaks ja maneerlikumaks, ent akustilises mõttes polnud arhitektuuril võimalik senist muusikastiili enam rohkem toetada. Kaja ja vastukaja hingelises tähenduses ehk ongi üks vaimuliku muusika põhilisi omadusi. Muusika vastukajana puudutus, mida tunneme meeleliigutusena, soovis oma emotsioone jagada, palvesse jäädes tänada, võimes näha oma elu hoopis teise nurga all, tahtmine teha häid tegusid ja eelkõige mõistmine, et oleme kohtunud Jumalaga, et oleme saanud tema väest osa. Niisuguse puudutuse kogemine ei sõltu enam kohast ja ajast, ega ka sellest, kas muusikat kuulatakse elavas esituses või helikandjalt, kas ettekandja on professionaal või asjaarmastaja, kas lüüakse muusikas ise kaasa või ollakse kuulaja rollis.
Islam ei levinud mitte üksnes vallutuste ja impeeriumi piiride laiendamise tagajärjel, vaid ka rahumeelsel teel. Suurem osa moslemitest pole tänapäeval araablased, mitmed miljonid moslemid elavad Kagu-Aasias, Aafrikas, Hiinas ja endise Nõukogude Liidu aladel. Seda kõike ei saavutatud mitte sõdimise teel, vaid tänu kaubandusele ja reisimisele (mida islam soosib), eelkõige aga sufide vennaskondade eeskujule ja mõjutustele. Mosee tähendab iga rituaalselt puhast kohta, kus võib laskuda palvesse. Üldiselt on mosee aga palvuste läbiviimiseks ehitatud koht, mille juurde võib kuuluda kool või raamatukogu. Traditsiooniliselt on moseedel peasissekäik, sageli ka kuppel ja minaret, kust kõlab kutse palvele. Mosee sisemus on reeglina tühi, põrandal on vaibad (jalanõud jäetakse sisenemisel ukse taha) ning kõige kaugemas otsas on niss, mis näitab Meka suunda. Pildid on küll keelatud, kuid mosee võib olla kaunistatud Koraani värssidega. Mosee juurde kulub ala, kus
piltide sarju, tehakse katseid jne. On oluline, et uue harjutamiseks jääks pärast rühmatundi aega, nii et lapselejärele tulev vanem ei häiriks uue õppematerjali kallal õhinga toimetajat. *Rühmas on koos 3-6 aastased lapsed, vanemad aitavad nooremaid. Kasvataja ei seisa kunagi probleemi ees, et ta peab korraga abiks olema 25-le lapsele, sest pidevalt on olemas kodukorraga harjunud vanemad lapsed, kes noorematele vajadusel märkusi teevad. Omaealise palvesse tasa olla suhtutakse märksa mõistvamalt kui suure inimese korraldusse. *Päris uue rühmaga tööd alustav Montessori pedagoog ei sea endale esimeseks aastaks kiireloomulisi kasvatuseesmärke. *Tasakaalustunud last ei ole vaja suunata puhkama. *Teisi austama õpib inimene, kellest on lugu peetud, kellega on arvestatud. Last tõeliselt armastav täiskasvanu suhtub lapsesse kui kaaslasesse, kelle vajadusi tasub tundma õppida ja arvestada, ta ei suru oma tahet kunagi peale.
,,Ta ei ole kaotanud oma viha ja võib ikka jagada karistust, kuid ta teeb seda õiglasel moel. Iiobi tragöödia taolisi juhtumeid pole vaja rohkem karta. Ta näitab end heatahtliku ja armulisena. Ta näitab üles halastust patuste inimlaste vastu ja teda defineeritakse kui Armastust ennast." (JUNG 2002:60) Jung selgitab edasi, et vaatamata kõigele sellele on Kristus ise teadlik Isa äkilisest loomusest ja nii ta lisab Meie Isa palvesse fraasi, kus öeldakse, et ära juhi meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast. Kristus leiab vajaliku olevat, et Isale tuleb teatud fraasiga meenutada, et ta midagi mõtlematut ei teeks ning ei paneks tillukesi inimsipelgaid liiga rängale proovile ülivõimsa Saatana vastu. ,,Selle [fraasi - A. L.] sobimatus on nii kolossaalne, et kui see pöördumine ei sisalduks Meie Isa palves, peaks seda nimetama selgeks jumalateotuseks, sest kuidagi ei sobi omistada taolist
annaabi.ee 
