16. septembril 1944.a sai kirik vigastada punaarmee mürskudest. 21. septembril, kui torn olid Vene poole käes, tabas kirikut Saksa kaugelaskekahuri mürsk. Mürsk lõhkes orelis, õhusurve liigutas alustalasid. 4. septembril kukkus torn alla, lõhkus katuse ja kiskus maha seina. Nõukogude ajal polnud võimalik kirikut taastada ja see seisab tänini lagunenult. Alates 1944. aastast hakati jumalateenistusi pidama Helme vennastekoguduse palvemajas, mis on ehitatud 1847. aastal.Tänavu novembris(2012) saab pühakoda 165aastaseks. Praeguseks on Helme vennastekoguduse palvemajast saanud Helme kihelkonna peakirik, kus toimuvad jumalateenistused iga pühapäev. Autor: Katrin Priilaht Helme Maarja kirik Allikas: Eesti Rahva Muuseum 2839-101 www.muis.ee Helme Maarja kiriku varemed Autor: Katrin Priilaht Helme Maarja kogudus
milleks on ekskursioon lubjapargis. Seal on võimalik tutvuda 70-90 aastat vanade lubjaahjudega ja lubja tootmise tehnoloogiaga. Ekskursioon kulgeb giidi juhtimisel läbi metsaradade lubjaahjude vahel. Giid räägib külastajatele lubjapargi ajaloost ja sellest kuidas lubja tootmine käib ning milliseid tooteid on võimalik lubjast teha. Teatud päevadel on võimalik näha ka lubja põletamist. Ekskursiooni lõpus peale õpperaja läbimist näidatakse vanas taastatud palvemajas 19 minuti pikkust dokumentaalfilmi, milles räägitakse lubjapõletamise tehnoloogiast ja lubivärvi ning lubimördi valmistamisest. Kuna ökoehitus on populaarsust kogumas, siis korraldatakse ka ökoehituse alaseid koolitusi. Elamuseks on matk loodusradadel ja võimalik on näha kuidas paekivi ilma kuumutamata "keema" pannakse ning kuidas kõrrega "mullitades" puhtast veest paekivi tehakse. Sõltuvalt päevast millal lupja
16. septembril 1944 sai kirik vigastada punaarmee mürskudest. 21. septembril, kui torn olid Vene poole käes, tabas kirikut Saksa kaugelaskekahuri mürsk. Mürsk lõhkes orelis, õhusurve liigutas alustalasid. 4. septembril kukkus torn alla, lõhkus katuse ja kiskus maha seina. Nõukogude ajal polnud võimalik kirikut taastada ja see seisab tänini lagunenult. Alates 1944. aastast hakati jumalateenistusi pidama Helme vennastekoguduse palvemajas, mis on ehitatud 1847. aastal. [1] Koguduse õpetajad 1. Christoph Detri 1629 2. Mag. Ludolph Holler 16301665? 3. Christoffer Kleinschmidt 16661668 4. Caspar Eggerdes 16801689 5. Mag. Erasmus Pegau 16891711 6. Heinrich Herz 17111713 7. Mag. Heinrich Frost 17141731 8. Mag. Christian Gottfried Helwig 17321747 9. Johann Friedrich Körber 17481767 10. Gottfried Schnabel 1767176 11. Johann Adam Andreae 17881796 12. Gottfried Ludwig Postels 17971810 13
Praegu Taki algkooli õpetaja. "Taki kooli oli õige vana. Dokumentaalsed teated on pärit 1862 aastast saadik. Vana sekretäri jutustuse järele olevat kool esialgu ja nimelt Rootsi ajal, praeguse vallamaja lähedal olnud. Praegugi nimetatakse veel vallamajast möödajooksvat oja Kooli ojaks ja moonakaid, kes sääl lähedal elasid, koolimoonakateks. Vallamajja minejad ütlevad kah vahel, et läheme Kooliojale. Vene ajal kooli sääl enam ei olnud, siis algas juba Takis hernhuutide palvemajas. Saksa okupatsiooni ajal töötasid koolid vahetpidamata. Puiatu Krüdener oli Amtsvorsteher ja pidi allkirja nõudma, et koolis midagi Saksa vastu ei õpetataks. Need allkirjad jäid aga andmata. Stryk oli Viljandis suur mees, kreisiülem; kohapääl ei olnud ta mõju tunda." Eva Vatlik (81), sünd 1845 a. Mulgi talus Suure-Kõpus sulase lapsena. Läks 1-aastasena Metskülla, hiljem tuli tagasi Tõrvale ja oli 20-aastane , kui Tõrva perenaiseks sai. Vanaperenaine praegu.
mise puhul oli kohus pidanud õigeks viidata UNS artikli 74 lõikele 1, mille alusel võeti vastutusele isik, kes solvas õigeusu või teise ristiusu kirikut või piiblit, ning UNS artikli 74 lõikele 2, mille alusel karistati õigeusu või teise ristiusu pühaesemete teotamise eest. UNS-s oli oluline seegi, kus ja kuidas oli süütegu toime pan- dud, sest sellest olenes karistusmäär: – usutalitluse ajal või kirikus – vanglakaristus 6–12 kuud; – kabelis, kristlikus palvemajas, avalikus kohas või avalikult väljapandud kirjatööga – vangla- karistus*50; – tegevuse eesmärgiks oli tekitada teistes kohalolijates ahvatlust – vanglakaristus kuni 6 kuud; – tegu sooritati teadmatusest, harimatusest või alkoholijoobes – arest kuni 3 kuud. Ringkonnakohus toonitas eraldi, et süütegu oli antud juhul toime pandud kirikus ja selle eest peab olema minimaalne vanglakaristus 6 kuud ning maksimaalne vanglakaristus 12 kuud
Olukord muutus tunduvalt pärast 1865. aastat. Sellest ajast lubati juutidel, kellel oli kõrgharidus, käsitöölise kutsealane tunnistus või I järgu kaupmehe diplom, elada igal pool Venemaal. Eestis tekkisid nimetamisväärsed juudi kolooniad, 1881. aastal elas siin juba 3704 juuti. Koguduse põhieesmärk oli juutide usuvajaduste rahuldamine. Väikseid sünagooge olid juudi sõdurid rajanud juba 1840-ndatel aastatel. Kaupmehed käisid koos 1840. aastal üüritud palvemajas. 1882. aastal hakati Maakri tänavale ühiselt ehitama uut, üsna suurt sünagoogi. See oli kasutusel kuni 1941. aastani, siis paigutasid sakslased sinna oma talli ja lao. Märtsis 1944 toimunud pommirünnakus hoone purustati. Tartu sünagoog ehitati 1901. aastal. Ka see hävis sõja ajal. 38 Ilmaliku kultuuri areng oli Eesti juutide seas kogukonniti erinev. Tallinnas elasid peamiselt kaupmehed ja ettevõtjad. Nende majanduslik seisund oli hea
annaabi.ee 
