Tahtis Miinat endale naiseks. Võllamäe Päärn: Vaikne, kindlameelne, astus naiste eest välja, eneseteadlik. Talle meeldib Miina. Ta elab koos oma emaga Uuetoa saunas. Ei tahtnud Miinat enne kosida kui saab oma ise maad tagasi.(Ta isa kaotas oma maad arusaamatuse pärast mõisnikuga). Käis sõjas sai seal käele haavad kui soldatat tõmbas püssi Päärna käest ära lohakalt. (Päärn hoidis soldati püssil täägist kinni). Pääses hilisemast (peale sõda) kohtumõistmisest tänu Miina palumisele noore mõisahärra ees. Mõisahärra saatis Päärna oma vanemate juurde puussepaks. Kui Miina oli opmann Vinteri juures oli teenijaks käis Päärn teda tihti vaatamas. Kui opmann Miinale ligi tikkus peale liigset napsutamist kargas Päärn talle kallale ja pekksis opmanni vaese omaks. Huntaugu peremees ehk Mihkel: omakasupüüdlik, salakaval, kahepalgeline. Miina isa. Tahtis Miinat Pritsule naiseks anda, sest Prits oli talle siis mõisas head kohta lubanud.
Tüdrukut on vähem tutvustatud. Ta on noor ja teosest võib järeldada, et väga järeleandlik ja kergemeelne. Abt oma monoloogis nimetab teda ka ilusaks. Tüdruk näis kartvat häbistamist, sest abti nähes hakkas ta meeleheitlikult nutma. Abt on eakam mees, keda suhteliselt põgusalt tutvustatud. Mehe käitumisest võib muidugi järeldada, et ka tema kirikule päris truu ei ole, kuigi oma monoloogis munga kambris mõtleb ta juba ette patu andeks palumisele ja leiab, et salajase teotuse puhul lihtsam seda teha on. Novelli lõpus on mainitud, et arvatavasti käis seesama tüdruk seal kloostris veel palju. Ma arvan, et abti jaoks oli tõeline patt vaid see, mis avalikult ilmsiks sai. Tema jaoks ei olnud tähtis mitte jumalale meele järele olla, vaid näida teistele inimestele ja munkadele püha. Autor naeruvääristab munkade eluviisi, nende himusid ning ahnust. Autor hindab tegelaste puhul kavalust ja nutikust.
Ööbik ja vaskuss Selle raamatu peategelaseks on ainult loomad, tegu ongi ennemuistsete õpetlike LOOMAMUINASJUTTUDEGA. 1.Siil praeb sitikat Lugu räägib siilist, kes mööda metsa ekseldes toitu otsis. Kui ta kõht juba väga tühi oli, nägi ta vastutulevat sitikat ja kargas tal turjast kinni, et ta nahka pista. Vaatamata palumisele jäi siili süda kõvaks kui kivi. Ei aidanud muud, kui kavalus appi võtta...Ta palus siili, et see ta pehmeks praeks. Siil oli sellega nõus. Nad läksid karjamaale, et tuleaset leida. Kuna neil panni käepärast polnud, siis kavaldas sitikas edasi ja ütles siilile, et too kaevaks süte alla augu ja paneks ta sinna sisse. Vaadaku ainult, et ta teda ära ei kõrveta, sest siis ei kõlba ta süüa...Sel
järgmise sihtmärgina Saudi Araabiat silmas pidavat, muutus bin Ladeni elu dramaatiliselt. Saudi Araabia kuningakoja liikmed sattusid paanikasse, sest kardeti, et ei suudeta maad Iraagi rünnakute eest kaitsta. Siin pakkus kuningakojale abi bin Laden ise, meenutades Saudi Araabia liidritele nende edu Afganistaanis, soovis Osama kirglikult, et riigi päästmisel kasutataks ainult moslemite endi jõudusid ning oli kategooriliselt vastu abi palumisele Läänelt, eriti Ühendriikidelt. Islamiäärmuslastele tähendanuks imperialistliku Lääne kaasamine moslemite omavahelisse konflikti pühaduseteotusena. Siiski kutsus Saudi Araabia kuningakoda Ühendriikide ning teiste lääneriikide väed sisse. Tulemuseks oli Lahesõda, mille käigus grupp Lääne-Euroopa riike Ühendriikide juhtimisel Iraagile hävitava löögi andsid. Kuid islamiäärmuslaste meelepahaks jäid USA sõjalised jõud regiooni paigale, juhuks kui
Riigi mätta otsat vaadatuna on probleem selles, et kolmas sektor „korjab üles maas vedeleva võimu ja raha“ ning hakkab siis riigile oma nõudmisi esitama. Näiteks on Eesti valitsusel probleeme mitmete omavahel tülitsevate ja üksteise võidu raha nõudvate AIDS-i vastu võitlevate kodanikuühendustega. Soome kunagise peaministri Matti Vanhaneni sõnul küsivad tuhanded ühendused Soomes raha ja kogu kodanikuühiskond tuginebki raha palumisele. Ta küsis: kuhu tõmmata piir kerjamise ja kodanikuühiskonna vahele? Turul domineerivad ettevõtted on kahtlemata sedavõrd suured, rikkad ja tähtsad, et neil on võimalus majanduspoliitikat mõjutada. Seda nii parteide rahastamise, lobitöö, otseste või kaudsete altkäemaksude, nende seisukohti toetavate teadusuuringute tellimise, ajakirjanike “liisimise” kui ka lihtsalt otsese šantaaži abil. Massiteabevahendid on olulised majanduspoliitika mõjutajad
August Jakobson A. Jakobson Illustratsioonid Margarethe Fuks Selle raamatu peategelaseks on ainult loomad, tegu ongi ennemuistsete õpetlike LOOMAMUINASJUTTUDEGA. 1.Siil praeb sitikat- Lugu räägib siilist, kes mööda metsa ekseldes toitu otsis. Kui ta kõht juba väga tühi oli, nägi ta vastutulevat sitikat ja kargas tal turjast kinni, et ta nahka pista. Vaatamata palumisele jäi siili süda kõvaks kui kivi. Ei aidanud muud, kui kavalus appi võtta... 2.Teistre tüdruk ja ussikuningas- Teistre tüdruk läks metsa marjule. Kui ta koju hakkas minema, tundis äkki teravat valu jalas ja nägi, et hall uss oli teda hammustanud. Kuna ta käia ei suutnud, istus ta kivi peal emaha ja hakkas nutma. Äkitselt kerkis tema ette punase krooniga suur uss, kes päris, miks tüdruk nutab. Tüdruk ütles, et uss nõelas teda. Punase krooniga
annaabi.ee 
