(Aasnööbik) Marasmius oreades (Kasepuravik) Leccinum scabrum (Kuldriisikas) Lactarius volemus (Punapuravik) Leccinum rufum (Pruun sametpuravik) Xerocomus badius (Maaheinik) Tricholoma terreum (... ebaheinik) Lepista saeva (Triibuline heinik) Tricholoma portentosum (Kuhikmürkel) Morchella conica (Ümarmürkel) Morchella esculenta (Soopilvik) Russula paludosa (Mage pilvik) Russula vesca - (Siniroheline pilvik) Russula cyanoxantha (Aas-sampinjon) Agaricus arvensis (Linnasampinjon) Agaricus bitorquis (Arusampinjon) Agaricus campestris 7 Amanita muscaria (Punane kärbseseen) , , . , . - (, ) .
mugultorik - Polyporus tuberaster kellukmürkel - Morchella semilibera; II kategooria seeneliigid sireli-lambaseenik-Albatrellus syringae tammepässik - Inonotus dryophilus; lehise-õõspuravik-Boletinus cavipes kuldpiimane riisikas - Lactarius chrysorrheus must hundiseenik-Boletopsis leucomelaena ripsriisikas- Lactarius mairei; mõru kivipuravik-Boletus radicans värviline lehtervahelik - Leucopaxillus compactus soo-maamuna -Bovista paludosa valge sirmik - Macrolepiota nympharum lilla kukeseen -Cantharellus melanoxeros luiteliudik - Peziza ammophila liiv-maakeel - Geoglossum arenarium; kroonliudik - Sacrosphaera coronaria purpur-maakeel - Geoglossum atropurpureum; kährikseen - Sparassis crispa ebe-limanutt - Hygrophorus chrysodon; sellerheinik - Tricholoma apium III kategooria seeneliigid
ka vähe märgatavad. Eestis on kaitse all 46 seeneliiki: I kategoorias 9, II kategoorias 27 ja III kategoorias 10. 2004. aasta looduskaitseseaduse alusel on võetud kaitse alla 17 varem kaitseta liiki: I kategooria: II kategooria: poropoorik Amylocystis lapponica lepa-kärbseseen Amanita friabilis lõhe-lehtervahelik Leucopaxillus soo-maamuna Bovista paludosa salmonifolius lilla kukeseen Cantharellus melanoxeros roosakas tammenääts Pachykytospora tuberculosa Bloxami punalehik Entoloma bloxamii võrkheinik Rhodotus palmatus purpur-maakeel Geoglossum atropurpureum lilla põdramokk Sarcodon fuligineoviolaceus värviline lehtervahelik Leucopaxillus compactus
Hõimpilvik Russula consobrina Kahkjas pilvik Russula pulchella Kollane pilvik Russula claroflava Haisev pilvik Russula foetens Kasepilvik Russula aeruginea Pehme pilvik Russula nauseosa Mage pilvik Russula vesca Soopilvik Russula paludosa Veinpunane pilvik Russula vinosa Tuhmuv pilvik Russula decolorans Vahapilvik Russula puellaris Habras pilvik Russula fragilis Ere pilvik Russula xerampelina Lõhnav pilvik Russula grata Russula betularum Russula sp. Sgk Stereum
Dactylorhiza sambucina leeder-sõrmkäpp (hävinud) Epipactis atrorubens tumepunane neiuvaip Epipactis helleborine laialehine neiuvaip Epipactis palustris soo-neiuvaip Epipogium aphyllum lehitu pisikäpp Goodyera repens roomav öövilge Gymnadenia conopsea harilik käoraamat Gymnadenia odoratissima lõhnav käoraamat Hammarbya paludosa sookäpp Herminium monorchis harilik muguljuur Liparis loeselii soohiilakas 13 Listera cordata väike käopõll Listera ovata suur käopõll Malaxis monophyllos ainulehine soovalk Neottia nidus-avis pruunikas pesajuur Ophrys insectifera kärbesõis
Roomav akakapsas ( Ajuga reptans), (huulõielised) LK2 Püramiid-akakapsas ( Ajuga pyramidalis), (huulõielised) LK2 Soomurakas ( Rubus arcticus), (roosõielised) LK2 Palu-liivkann ( Arenaria procera), (nelgilised) LK2 Vesilobeelia ( Lobelia dortmanna), (lobeelialised) LK2 Kollane kivirik( Saxifraga hirculus), (kivirikulised) LK2, direktiivliik Püramiid-koerakäpp ( Anacamptis pyramidalis), (käpalised) LK2 Kõdu-koralljuur ( Corallorhiza trifida), (käpalised) LK2 Harilik sookäpp ( Malaxis paludosa), (käpalised) LK2 (ainulehine) Soovalk ( Malaxis monophyllos), (käpalised) LK2 Soohiilakas ( Liparis loeselii), (käpalised) direktiivliik, LK2 Lõhnav käoraamat ( Gymnadenia odoratissima),LK2 Kärbesõis ( Ophrys insectifera), (käpalised), LK2 Jumalakäpp ( Orchis mascula), (käpalised), LK2 Tõmmu käpp (Orchis ustulata), (käpalised), LK2 Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii), (käpalised), LK2 Kaunis kuldking( Cypripedium calceolus), (käpalised), LK2, direktiiviliik
Käpalised: SUGUKOND: käpalised e. orhideelised (Orchidaceae) PEREKOND: koerakäpp (Anacamptis) püramiidjas koerakäpp (Anacamptis pyramidalis) PEREKOND: tolmpea (Cephalantera) valge tolmpea (Cephalantera longifolia) PEREKOND: kuldking (Cypripedium) kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) PEREKOND: pisikäpp (Epipogium) lehitu pisikäpp (Epipogium aphyllum) PEREKOND: sookäpp (Malaxis) harilik sookäpp (Hammarbya paludosa) PEREKOND: putukõis (Ophrys) kärbesõis (Ophrys insectifera) PEREKOND: käpp (Orchis) jumalakäpp (Orchis mascula) hall käpp (Orchis militaris) PEREKOND: käokeel (Platanthera) kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) Kõrrelised: SUGUKOND: kõrrelised (Poaceae) PEREKOND: kastehein (Agrostis) harilik kastehein (Agrostis capillaris) PEREKOND: rebasesaba (Alopecurus) aas-rebasesaba (Alopecurus pratensis) PEREKOND: maarjahein (Anthoxanthum)
harilik kuutõverohi (Polygonatum odoratum) Käpalised: SUGUKOND: käpalised e. orhideelised (Orchidaceae) PEREKOND: koerakäpp (Anacamptis) püramiidjas koerakäpp (Anacamptis pyramidalis) PEREKOND: tolmpea (Cephalantera) valge tolmpea (Cephalantera longifolia) PEREKOND: kuldking (Cypripedium) kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) PEREKOND: pisikäpp (Epipogium) lehitu pisikäpp (Epipogium aphyllum) PEREKOND: sookäpp (Malaxis) harilik sookäpp (Hammarbya paludosa) PEREKOND: putukõis (Ophrys) kärbesõis (Ophrys insectifera) PEREKOND: käpp (Orchis) jumalakäpp (Orchis mascula) hall käpp (Orchis militaris) PEREKOND: käokeel (Platanthera) kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) Kõrrelised: SUGUKOND: kõrrelised (Poaceae) PEREKOND: kastehein (Agrostis) harilik kastehein (Agrostis capillaris) PEREKOND: rebasesaba (Alopecurus) aas-rebasesaba (Alopecurus pratensis) PEREKOND: maarjahein (Anthoxanthum)
Valged õied suurtes poolkerajates liitsarikõisikutes, õitseb juulis ja augustis. Viljaks seemnised. Kasutamine: noored taimed maitsevad rohusööjatele. Juurt ja kogu taime kasutati varem ravimina paljude sisehaiguste vastu. Kuivatatud viljade pulbrit on kasutatud putuka mürgina. 40 SOO-KOERATUBAKAS Crepis paludosa; Crepis (kr.k.) king, lehelaba kuju järgi; paludosa (lad.k.) soos kasvav. Sugukond korvõielised. Mitmeaastane. Kasvukoht: lodusalumetsade ja niiskete puisniitude tunnustaim. Soo-koeratubakas on 60 cm kõrge püstpüsik. Vars õõnes, vaoline, paljas, läikiv, alusel sageli violettpunane, tipus harunev. Juurmisi lehti 4-8, sopilis-hambulised, sarnanevad võilille lehtedega, kuid piimmahla ei ole. Varrelehed (6-8) veidi kanneljad, noolja alusega, varreümbrised
annaabi.ee 
