pääses, ning tagumised kinnised ruumid, kus vaid preestrid võisid toimetada. Kui ka Vana riigi ajal olid templites sambad, leidsid nad Keskmise riigi ajal süstemaatilisemat kasutust. Vormilt olid nad proto- dooria siilis, tõenäoliselt saadud nelinurksel sambalt järjest nurki ära lõigates, saavutades nelinurgast kaheksanurga, siis 16-nurga jne. Lisaks proto-dooria sammastele on egiptuse ehituskunstile omased veel lootos-, papüüros- ja palmsambad, mis jäljendasid vastavaid taimi. Nii nagu Vana-Kreekas moodustusid sambad baasist, tüvesest ja kapiteelist. Uue riigi ajal - tänu poliitilisele võimsusele ja tihematele kultuurisidemetele - võetai Ees- Aasiast ja Kreetalt üle uusi elemente. Üldmulje templitest on monotoonne, erksust lisavad vaid templi seinu ja sambaid katvad reljeefid ja hieroglüüfid. Ainukeseks insenerilahenduseks olid sammas ja tala. Vana-Egiptuse kujutav kunst
kivistunud ilme. Chephreni püramiidi juures on kuulus nn Suur sfinks (Chephreni nägu, 20 m kõrge, 57 m pikk). Tähtis oli ka templiehitus. Eriti Uue riigi ajal, kui Egiptus oli Idamaade võimsaim riik. Templi väline ilme oli lihtne, range. Polnud aknaid ega sambaid väljaspool. Väravaehitist nimetati püloon. Sambad olid rikkalikult kujundatud, jäljendasid taimevorme (lootos-, papüürus-, palmsambad). Kapiteeliks olid suletud või avatud pungad või õied. Sambaid kaunistasid hieroglüüfid. Tuntuimad templid olid Teeba linna lähedal asuvad Luksori ja Karnaki templid (ehitatud 16.-14. saj. e. Kr.). Templid moodustavad terve kompleksi. Mõned on hiigelsuured Amoni templi sammassaalis (Karnakis) on 134 sammast. Võimas on ka Ramses II ajal (13. saj. e. Kr.) ehitatud Ramasseum. Oli ka kaljutempleid. Tuntuim on Ramses II ajast Niiluse ääres olev Abu Simbel. Selle ees on
tagumised kinnised ruumid, kus vaid preestrid võisid toimetada. Kui ka Vana riigi ajal olid templites sambad, leidsid nad Keskmise riigi ajal süstemaatilisemat kasutust. Vormilt olid nad proto- dooria siilis, tõenäoliselt saadud nelinurksel sambalt järjest nurki ära lõigates, saavutades nelinurgast kaheksanurga, siis 16-nurga jne. Lisaks proto-dooria sammastele on egiptuse ehituskunstile omased veel lootos-, papüüros- ja palmsambad, mis jäljendasid vastavaid taimi. Nii nagu Vana-Kreekas moodustusid sambad baasist, tüvesest ja kapiteelist. Kujutav kunst Kujutava kunstist esinesid skulptuur ning reljeefi- ja maalikunst. Kuna viimased kaks olid väga lähedased - reljeefid olid väga madalad ning värvilised ning allusid koos maaliga samadele stiiliseadustele - käsitletakse neid koos pinnakunstina. Pinnakunst oli väga selge ja ülevaatlik ning eksisteeris koos kirjaga. Valitsejaid
Simbeli koobastempli fassaadil Läheduses kõrgusid templid. Nende müüridega ümbritsetud sammasõuedesse ja -saalidesse pääses läbi väravaehitise kahest ülespoole ahenevast müüriplokist koosneva pülooni. Väravaehitise ees kõrgusid obeliskid - neljatahulised teravatipulised kivisambad. Kõige tüüpilisemad sambavormid on egiptuse arhitektuuris lootos-, papüürus- ja palmsambad. Need on tekkinud egiptuse taimede jäljendusest, eriti on kasutatud papüürust. Sammas koosneb kolmest osast: baas, tüves ja kapiteel. tüves kujutab taimevart, mõnikord on tegu ka taimevarte kimbuga ehk kimpsammas, kapiteelid püüavad kujutada lootose või papüüruse kinnisi või lahtisi õisi. Datlipalmi väljaspoole pöörduvatest lehtedest moodustub aga palmsambakapiteel. Hiljem võeti kasutusele liiliamotiivid, kujunes liiliakapiteel, ning
skulptuur, reljeefikunst seotud tihedalt arhitektuuriga (Maass jt 2004). Kaljuhauad on moodustanud Teebast teiselepoole Niilust jäävasse kõrbesse nn Kuningate oru (Kangilaski 2003). Haudade juurde kuulusid ka templid, need asetsevad väljas, haua sissekäigu vahetud läheduses, aga kaljuseina sees. (Vaga 2000) Sambad Egiptuse templi üheks iseloomulikumaks jooneks on sambad. Kõige tüüpilisemad sambavormid on egiptuse arhitektuuris lootos, papüürus ja palmsambad (Vaga 2000). Need on tekkinud egiptuse taimede jäljendusest, eriti on kasutatud papüürust (Kangilaski 2003). Sammas koosneb kolmest osast: baas, tüves ja kapiteel. tüves kujutab taimevart, mõnikord on tegu ka taimevarte kimbuga ehk kimpsammas, kapiteelid püüavad kujutada lootose või papüüruse kinnisi või lahtisi õisi. Datlipalmi väljaspoole pöörduvatest lehtedest moodustub aga palmsambakapiteel. Hiljem võeti kasutusele
Kõrgus 16(?) küünart). Surnu toodi matuserongkäigul alati mööda Niilust. Keskme moodustas päikesefetis (päikese kummardamis objekt), obelisk (ülevalt teravaks minev sammas), mis asus mastaba-sarnasel alaehitisel. Keskmise riigi ajal ei tehtud enam suuri püramiide (riik oli nõrgem). Levinud olid kaljuhauad kuulsaimad Benikassanis. Nende sissekäigule üritati anda fassaadi (esinduslik esikülg) meenutav kuju. Kasutati erineva kujuga sambaid. Tuntuimad kujud papüürus-, lootos- ja palmsambad. Arvatakse, et samba idee pärineb Egiptusest. (Samba ülesandeks oli toestamine ja ilu) Uue riigi perioodil äärmiselt rikkalik arhitektuur. Templiehituse kõrgaeg. Tempel oli äärmiselt lihtne, ei ühtegi akent. Peafassaad oli kitsamal küljel. Templi juurde viis sfinksidega (lõvi keha ja inimese pea) ääristatud tee. Sissekäigu ees oli mastide rida, kus lehvisid pikad ja peened lipud. Nende funktsioon kurjade vaimude peletamine. EGIPTUSE KUJUTAV KUNST
annaabi.ee 
