Neuropaatiline – Tsentraalne või perifeerne Nontsitseptiivne – Somaatiline (nahk, luud, lihased) või vistseraalne (siseorganid) Segatüüpi Valu hindamine •Esimeseks sammuks valu põhjuse kindlakstegemisel on detailne anamnees valu algusest, tüübist, lokalisatsioonist, kestvusest, intensiivsusest ja iseloomust. •Lisaks tuleb hinnata igal kohtumisel patsiendi emotsionaalset seisundit. •Valu intensiivsuse ja valuravi efektiivsuse hindamiseks on võimalik kasutada 10-pallilist valu intensiivsuse arvskaalat või visuaalset analoogskaalat (VAS). Ravitaktika Esmalt tuleb valuravile seada kindlad eesmärgid: -pikendada valuvaba une perioodi -leevendada valu patsiendi jõudeolekus -leevendada valu, kui patsient on aktiivne MURELIKUD JA DEPRESSIIVSED PATSIENDID VAJAVAD ANALGEETIKUMIDELE LISAKS PSÜHHOTROOPSEID RAVIMEID. PSÜHHOLOOGILISE FAKTORI ALAHINDAMINE MUUDAB VALURAVI JUHITAMATUKS. VALUVAIGISTITE KASUTAMINE 1.SUU KAUDU/NAHA KAUDU
valuraviga seotud valu tekib enne järgmise pikatoimelise valuvaigisti doosi). Valu hindamine esimeseks sammuks valu põhjuse kindlakstegemisel on detailne anamnees valu algusest, tüübist, lokalisatsioonist, kestvusest, intensiivsusest ja iseloomust. Lisaks tuleb hinnata igal kohtumisel patsiendi emotsionaalset seisundit. Valu intensiivsuse ja valuravi efektiivsuse hindamiseks on võimalik kasutada 10-pallilist valu intensiivsuse arvskaalat või visuaalset analoogskaalat (VAS). Ravitaktika esmalt tuleb valuravile seada kindlad eesmärgid: pikendada valuvaba une perioodi; leevevdada valu patsiendi jõudeolekus; leevendada valu, kui patsient on aktiivne. Murelikud ja depressiivsed patsiendid vajavad analgeetikumidele lisaks psühhotroopseid ravimeid. Psühholoogilise faktori alahindamine muudab valuravi juhitamatuks. Sõltuvus:
Praktikas ei õigusta see end mitmel põhjusel ning enamik õpetajaid kasutab kombineeritud süsteemi, kus positiivse hinde väljapanemisel lähtutakse sageli tulemuse asendist teiste õpilaste seas, kuid negatiivse hinde väljapanekul on määravaks minimaalne aktsepteeritav tase. 14. Mida tähendab hinnete korrigeerimine ülesannete olulisuse ja neile antud kaaludega? Kuigi hindamisel kasutavad õpetajad ühte ja sama 5-pallilist hindeskaalat, on selle alusel väljapandud hinnetel sageli üsna erinev osatähtsus arvestuslike või kokkuvõtlike hinnete kujunemisel. Et seda asjaolu formaalsemalt välja tuua, soovitatakse anda erinevatele kontrollitulemustele või hinnetele vastavalt nende olulisusele erinev kaal ehk koefitsent.
Kolm aastat varem (2004) – 75% kasvufaasis Turukeskkonna muutused (7palline skaala): Muudatused klientide tundlikkuses hinna-kvaliteedi suhte osas – 4,3; Muudatused toodetes – 4,1; Muudatused konkurentide toodetes – 4,0. Enimkasutatavad tulemuslikkuse näitajad ja meetodid Eesti ettevõtetes Ettevõtetes kasutatavate tulemuslikkuse näitajaid uurimiseks paluti ettevõtetel hinnata 16 erineva näitaja kasutamise sagedust. Hindamiseks kasutati 7-pallilist skaalat (1: ei kasutata üldse, 7: kasutatakse väga sageli). Näitajate hulgas olid nii finants- kui ka mittefinantsnäitajad. Näitajad on jaotavad 5 gruppi: Traditsioonilised finantsnäitajad (kasumile orienteeritud näitajad, mis hõlmavad nii käivet kui kuluefektiivsust). Muud finantsnäitajad (ülejäänud finantsnäitajad, mis iseloomustavad ettevõtte rentaablust ning väärtust). 64 KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING T. Haldma
valimi tulemuste jaotuses. Hinnete korrigeerimine ülesannete olulisuse ja neile antud kaalude põhjal. Õpilaste hindamisel tuleb ette, et arvestuspunktide v arvestuslike hinnete alusel väljapandav kokkuvõttev hinne jääb piiri peale. Otsustamisel, kas panna välja kõrgem v madalam hinne, võivad õpetajad arvesse võtta õpitulemuste järjepidevust, põhieesmärkide saavutamist, täiendavat tööd v kokkulepete täitmist. Kuigi hindamisel kasutavad õpetajad ühte 5-pallilist hindeskaalat, on selle alusel välja pandud hinnetel sageli üsna erinev osa kokkuvõtlike hinnete kujunemisel. Et seda asjaolu formaalsemalt välja tuua, soovitatakse anda erinevatele kontrollitulemustele v hinnetele vastavalt nende olulisusele erinev koefitsent. Mõnikord ka kokkuleppehinded – õpilased ise otsustavad, kui palju nad pingutavad – eeldab õpilaste suurt iseseisvust.