1561. aastal läks Toompea Rootsi valdusesse. Rootslased ehitasid Pika Hermanni kõrvale ja konvendihoone vahelisele alale läänemüüri äärde Riigisaalihoone. 1583. aastal Tallinna ehitustöid juhtima Poola päritolu ehitusmeister Antonius Poliensis. Riigisaalihoone fassaadi keskel paiknes kuulidele toetuvate obeliskidega kahepoolne paraadtrepp, eeskuju võeti toonasest Stockholmi kuningalossist. Teisel korrusel asus suur palklaega saal ning selle lääneseina välisküljel lahtine fanfaaripuhujate rõdu. Saali valgustamiseks raiuti linnuse läänemüüri avad, mis alates 1999 on taas õhtuvalgusele avatud. Konvendihoonet kasutati Rootsi ajal ametiruumidena. Põhjasõja järel seisis linnus tühjana, kuni Katariina II ajal 17671773 rekonstrueeriti selle idatiib kubermanguvalitsuse esindushooneks. 19201922 lammutati konvendihoone ja selle kohale ehitati Riigikogu hoone.
kõrgub võimas torn - nelitistorn ja selle alla jäävat ruudukujulist ruumi nimetatakse nelitiseks. Keskmine lööv on teistest laiem ja kõrgem. Alumise korruse moodustavad piilaritele toetuvad ümarkaared - arkaadid. Külglöövide peal paikneb kesklöövi avanev galerii, nn empooride korrus. Kõige kõrgema osa moodustab kesklöövi seinas olev ümarkaareliste akende rida e valgmik. Aknad on tavaliselt väikesed, kitsad ja ümarkaarelised. Vanemad romaani kirkud on palklaega või oli lagi hoopis ehitamata. Võlve hakati esmalt rakendama kitsaste külglöövide katmiseks. Selleks kasutati lihtsat silindervõlvi, mille puhul kandub kogu võlvi raskus mõlemale toetavale seinale. XI sajandil hakati silindervõlvi kõrval kasutama ka ristvõlvi, mis tekib kahe silindervõlvi ristumisel. Oma raskusega toetub ristvõlv nelja äärmisse punkti, mida piilarite või sammastega toetati. Ristvõlviga kaetud lööviosa nimetatkse traveeks, traveesid
Toompeale uued valitsejad. Ajad ja kombed olid muutunud. Konvendihoone ei sobinud enam renessansiajastul esindushooneks. 1583-1589 ehitatigi Toompeal uus esindushoone. Selleks osutus Riigisaalihoone. Riigisaalihoone asus läänemüüri küljes, Pika Hermani ja konvendihoone vahelisel alal. See oli esimene silmapaistev Eesti renessanssehitis. Sellest ajast hakatigi Toompeal ehitama esindushooneid kaitsehoonetest eraldi. Riigisaali teisel korrusel asus suur palklaega saal ning selle lääneseina välisküljel lahtine fanfaaripuhujate rõdu. Valgustamiseks raiuti linnuse läänemüüri avad, kust siis päike sisse paistis ja ruumile valgust andis. Need avad on veel tänapäevalgi näha. 1589. aasta augustiks oli Riigisaalihoone lõplikult valmis. 5 Vene aeg 1700-1721 toimus Põhjasõda
ja selle alla jäävat ruudukujulist ruumi nimetatakse nelitiseks. Keskmine lööv on teistest laiem ja kõrgem. Alumise korruse moodustavad piilaritele toetuvad ümarkaared - arkaadid. Külglöövide peal paikneb kesklöövi avanev galerii, nn empooride korrus. Kõige kõrgema osa moodustab kesklöövi seinas olev ümarkaareliste akende rida e valgmik. Aknad on tavaliselt väikesed, kitsad ja ümarkaarelised. Vanemad romaani kirikud on palklaega või oli lagi hoopis ehitamata. Võlve hakati esmalt rakendama kitsaste külglöövide katmiseks. Selleks kasutati lihtsat silindervõlvi, mille puhul kandub kogu võlvi raskus mõlemale toetavale seinale. XI sajandil hakati silindervõlvi kõrval kasutama ka ristvõlvi, mis tekib kahe silindervõlvi ristumisel. Oma raskusega toetub ristvõlv nelja äärmisse punkti, mida piilarite või sammastega toetati. Ristvõlviga kaetud lööviosa nimetatakse traveeks, traveesid eraldavad vööndkaared
Järk-järgult hakati valmistama amforalaadseid nõusid. Pärast 1600 eKr tihenesid Mandri-Kreeka ja Kreeta suhted. Pronksesemed (odaotsad, pistodad). Jätkuvalt silmaga lihvitud kivikirved. Pottsepakeder. Tume geomeetriline ornament heledal foonil. Mükeenes maeti kaevushaudadesse. Enam-vähem täisnurksed kaljusse raiutud hauad. Nt Mükeene kaevushaud A paiknes u 26 m läbimõõduga ümaral platsil. Siin 6 u täisnurkset haudehitist. Surnud maetud ränikivikihile. Ehitised kaetud palklaega, millel kiviplaadid. Rikkaim oli kaevushaud nr 4, kus oli 7 matust. Meeste nägudel kuldplekist maskid. Surnutele pandi kaasa kõik see, mida peeti vajalikuks teises ilmas edasielamiseks. Need olid lauanõud, relvad, ehted. Kaevushaudu veel mujalgi. 16. saj alguses eKr Mükeenes tugevad Minose kultuuri mõjud. Muuhulgas siis muutus ka haudehitistes. Hakati rajama kamberhaudu, hiljem kujunesid neist tholosed ehk kuppelhauad (hiilgeaeg u 1300 eKr).
võimas torn - nelitistorn ja selle alla jäävat ruudukujulist ruumi nimetatakse nelitiseks. Keskmine lööv on teistest laiem ja kõrgem. Alumise korruse moodustavad piilaritele toetuvad ümarkaared - arkaadid. Külglöövide peal paikneb kesklöövi avanev galerii, nn empooride korrus. Kõige kõrgema osa moodustab kesklöövi seinas olev ümarkaareliste akende rida e valgmik. Aknad on tavaliselt väikesed, kitsad ja ümarkaarelised. Vanemad romaani kirkud on palklaega või oli lagi hoopis ehitamata. Võlve hakati esmalt rakendama kitsaste külglöövide katmiseks. Selleks kasutati lihtsat silindervõlvi, mille puhul kandub kogu võlvi raskus mõlemale toetavale seinale. XI sajandil hakati silindervõlvi kõrval kasutama ka ristvõlvi, mis tekib kahe silindervõlvi ristumisel.. Hoolimata ristvõlvi kasutuselevõtust, jäi kiriku seintele küllaltki suur kanderaskus. Paksu müüri liigendasid ainult kitsad ümarkaarelised akna- ja ukseavad. Siseruum jäi
annaabi.ee 
