suurus, paljunemiskordade arv (üks või mitu), järglaste arv, eluea pikkus, lõimetishoolde olemasolu/puudumine, Deevey kõver (millisesse elujärku koondub suremus) 45. Elukäigutunnuste kujunemine, paljunemise hind, pesakonna suuruse ja paljunemiskordade arvu determinatsioon kui optimumiülesande lahendus; Elukäigutunnused vaadeldavad, kuidas organismid oma ressursse erinevate funktsioonide vahel ümberjaotavad (suunavad kasvu või paljunemisse) Mida rohkem järglasi, seda rohkem tuleb ressurss suunata nende kasvatamisele. Optimumülesande lahendus on leida paljunemiskordade arv, mis oleks kõige kasulikum, et ressurss ei läheks raisku (Laste kasvatamiseks tööga end tappa) 46. Lõivsuhtete ja allomeetriliste seoste kujunemine elukäigutunnuste vahel; Lõivsuhe on negatiivne seos kahe võimekuse vahel, nt kasv ja paljunemine kaht korraga ei saa.
· Lõivsuhe Lõivsuhe (trade-off, eestikeelseks vasteks pakutud ka kompromiss-sõltuvus) evolutsioonilise ökoloogia kontekstis on olukord, kus ühe funktsiooni kaudu realiseerunud kohasus on negatiivses põhjuslikus seoses teise funktsiooni kaudu realiseerunud kohasusega. Kujutagem ette taime, mis võib paljuneda nii vegetatiivselt kui ka generatiivselt ning mõlemad paljunemisviisid on piiratud sama ressursi poolt. Selge see, et mida rohkem ressurssi investeerida generatiivsesse paljunemisse, seda vähem jagub seda vegetatiivse paljunemise tarbeks ja vastupidi. Sellisel puhul öeldakse, et kahe paljunemisviisi vahel on lõivsuhe. Ehk piltlikult: kahte head asja korraga ei saa. EÖ praktikas tuleb lõivsuhet ette peamiselt kahel tasandil. SUGULINE VALIK INIMESEL (P. Hõrak) · Kas evolutsiooni käigus saavad tekkida tunnused/omadused mis on ellujäämise seisukohast kahjulikud? Kui, siis kuidas? Saavad tekkida, seda kinnitas Darwin
Võõrliikide invasioon. 31.Selgitage keskkonna kandevõime mõistet. Keskkonna kandevõime (keskkonnamahutavus) on populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid (toit, pesapaigad) samal määral kui need looduslikult uuenevad. Populatsiooni keskmine iive on 0. 32.Selgitage, miks isendite arvu kasv populatsioonis aja jooksul pidurdub ja jääb pidama mingi kindla väärtuse juures. Paljunemise lõiv - isendid, kes panustavad rohkem paljunemisse (rohkem seemneid, suuremad pesakonnada), elavad tõenäoliselt lühemat aega ning kasvukiirus võib olla väiksem. Seega sigida ohtralt praegu ja palju vähendab võimalust sigida tulevikus. Resursid on piiratud, ei ole ruumi, ressursse, vett, kiirgust – lisandub konkurents 33.Eksponentsiaalne ja S-kujuline kasvukõver. Eksponentsiaalne. Iseloomustab organismi maksimaalset võimet oma arvukust suurendada kui puuduvad igasugused piiravad tegurid. Looduses võib eksp
Kohasus lühiajaline paljunemise edukus ehk vaadeldava genotüübi (kohastumuste kompleksi) panus tulevastesse põlvkondadesse. Looduslik valik paremini kohastunud genotüübid annavad suurema panuse tulevastesse põlvkondadesse. Tunnuste päritavus näitab, kui determineeritud mingisugune tunnus on ehk kui suur on selle tunnuse määramisel geneetilise komponendi roll. Allokatsioon - paigutus ühte või teise funktsiooni, mis on seotud kohasusega. (Kuhu paigutada ressurss, kas kasvu või paljunemisse? ) Kohasus on seda suurem, mida rohkem kasvatakse või paljunetakse. Iteropaaria elu jooksul mitu paljunemispingutust, paljunetakse korduvalt. Linnud. Senelpaaria elu jooksul tehakse üks paljunemispingutus, paljunetakse ainult ühe korra. 5 tähtsamat elukäiguomadust: Organismi arenguks kulunud aeg - ontogeneesi kiirus; kasvukiirus Järglaste arv Noorjärkude suremus Täiskasvanute suremus Intervall paljunemispingutuste vahel
Varieeruvus lookuses B tekitab varieeruvuse ressursside ressursside allokatsioonis ühelt allokatsioonis poolt ühelt poolt kasvu ja elutegevusse, teiselt kasvu ja elutegevusse, teiselt poolt paljunemisse. poolt paljunemisesse. Selline varieeruvus avaldub Selline varieeruvus avaldub lõivsuhtena lõivsuhtena (mustad (mustad täpidtäpid graafikul) alumisel graafikul).
annaabi.ee 
