Osa vabanenud ammoniaagist imendub vatsast verre ning kantakse verega maksa, kus moodustub karbamiid, millest osa eritub uriiniga. Sellega kaotab organism lämmastikku ning söödaproteiini kasutamise efektiivsus väheneb. Ammoniaagi kontsentratsioon vatsas ei sõltu üksnes valkude ja mittevalguliste lämmastikühendite lõhustumiskiirusest, vaid ka ammoniaagi imendumise määrast ja mikroobide paljunemiskiirusest. Viimane näitaja omakorda oleneb lõhustuvate süsivesikute (eeskätt tärklise) olemasolust söödas, sest süsivesikud varustavad mikroorganisme mikroobse valgu sünteesiks vajaliku energiaga. Mida kiirem on mikroorganismide kasv, seda rohkem lämmastikku nad seovad, seda väiksem on ammoniaagi kontsentratsioon vatsas ja lämmastikukadu uriiniga. Kuumtöötlemine => lämmastikukadu väheneb. Vatsast mööduv proteiin => aminohapete tarbe katmine.
on proteiini lagunemise lõpp-produkti, ammoniaagi, kontsentratsiooni tõus vatsas. Osa vabanenud ammoniaagist imendub vatsast verre ning kantakse verega maksa, kus moodustub karbamiid, millest osa eritub uriiniga. Sellega kaotab organism lämmastikku ning söödaproteiini kasutamise efektiivsus väheneb. Ammoniaagi kontsentratsioon vatsas ei sõltu üksnes valkude ja mittevalguliste lämmastikühendite lõhustumiskiirusest, vaid ka ammoniaagi imendumise määrast ja mikroobide paljunemiskiirusest. Viimane näitaja omakorda oleneb lõhustuvate süsivesikute (eeskätt tärklise) olemasolust söödas, sest süsivesikud varustavad mikroorganisme mikroobse valgu sünteesiks vajaliku energiaga. Mida kiirem on mikroorganismide kasv, seda rohkem lämmastikku nad seovad, seda väiksem on ammoniaagi kontsentratsioon vatsas ja lämmastikukadu uriiniga. Vatsast mööduv proteiin => aminohapete tarbe katmine.
Alleelisagedused muutuvad võrreldes eelmise plv-ga: fA(0)=NA/(NA+Na) fA(1)=wANA/ wANA+waNa Selleks, et saada alleelisagedus, siis pole olulised mõlema tüübi absoluutarvud. Selleks jagame lugejat ja nimetajat (NA + Na)-ga ja saame: • fA(1) = wAfA(0)/(wAfA(0)+wafa(0)) Nii, et uut alleelisagedust ei määra mife absoluutne paljunemiskiirus (w), vaid suhteline paljunemiskiirus. Ehk A alleeli sagedus oleneb suhtelisest paljunemiskiirusest. Nii on vaid suhtelised paljunemiskiirused olulised ja jagades valemi nimetaja ja lugeja WA-ga näeme, et : fA(t+1) = fA(0)/(fA(0) +(wa/wA)fa(0)) Ehk uus sagedus sõltub paljunemissuhetest (wa/wA). 5. Millistest faktoritest sõltub suhteline kohasus (relative fitness)? Suhteline kohasus w on absoluutsete kohasuste suhe w=λb/λa, ehk sõltub genotüübi kasvukiirusest. Kui w=1,0, siis on kahel genotüübil identne
Nullkasv (dN/dt = 0) tähendab populatsiooni liikmete arvu püsimist samal tasemel. Jättes lihtsuse mõttes tähelepanuta immigratsiooni ja emigratsiooni, saab kasvukiirust väljendada ajaühikus sündivate ja ajaühikus surevate isendite arvu vahega (vastavalt B ja D) dN/dt = B – D. Sündide ja surmade koguarv sõltub seejuures mõistagi populatsioonitihedusest – mida rohkem isendeid, seda rohkem sünde ja seda rohkem surmasid toimub ajaühikus. Olenevalt liigi paljunemiskiirusest ja suremusest tuleb siin mängu võtta ka liigiomased sünni- ja surmakoefitsiendid ehk -parameetrid (vastavalt b ja d): dN/dt = bN – dN. Tuues parameetrid sulgude ette ja tähistades nende vahet uue liigiomase koefitsiendiga r = (b – d), saame: dN/dt = rN, kus r on erikasvukiirus ehk sisemine kasvukiirus ehk biootiline potentsiaal, mis näitab liigi võimet ajaühikus ühe populatsiooniliikme kohta järglasi toota. Parameeter r on alati positiivne
populatsiooni või liigi kõigi geenide ja nende alleelide ning muude geneetiliste elementide kogum. Liigi genofondi vananemise all mõeldakse siin seda, et mida rohkem liigi isendite geenid omavahel kombineeruvad ja mida rohkem seeläbi järglasi sünnib, seda rohkem vaesub pärilikkuse informatsioon, kuna geenide omavahelisi kombinatsioone ei saa olla siiski lõpmatult palju, sest geenide kombinatsioonide varieeruvus lihtsalt väheneb. Liigi genofondi vaesumine sõltub ajast ja ka isendite paljunemiskiirusest. Liigi genofondi vaesumise tõttu pole isendite järglased enam unikaalsed ( s.t. ainulaadsed ), sest nad sarnanevad üha enam eelmiste generatsioonide ( põlvkondade ) isenditega või esinevad nendel üha enam uusi geneetilisi mutatsioone ehk geenihaiguseid. Kuni lõpuks pole enam uusi ja kordumatuid isendeid. Liigi uued põlvkonnad hakkavad kordama eelmiste põlvkondade vanu isendeid. Juba tänapäeval leiab teadus, et igal inimesel on maailmas vähemalt 6 teisikut
annaabi.ee 
