merepiirist. Põhja-Tallinna linnaosa moodustavad üheksa erineva ajaloolise, kultuurilise ja sotsiaalse taustaga piirkonda - Paljassaare, Kopli, Karjamaa, Sitsi, Pelguranna, Merimetsa, Pelgulinn, Kalamaja ja Kelmiküla: Paljassaare asum paikneb Paljassaare poolsaarel Tallinna lahe läänerannikul. Paljassaare asumis elab ligi 600 elanikku. Paljassaart Koplist eraldanud väin täideti Tallinna sõjasadama ehitamise ajal 1912-1917 aastatel. Enne 1940. aastat oli Paljassaarel 2 kaluriküla, kuid alates 1940. aastast majutati sinna punaväelased. 1950. aastail rajati Paljassaare lõunaossa väike linnaosa ning 1990. aastal AS Paljassaare Kalatööstuse tootmishooned. Paljassaarel asub 109 ha suurusel alal Paljassaare reoveepuhastusjaam. Kopli asum paikneb Kopli poolsaarel ning piirneb lõunast Pelguranna ja idast Karjamaa asumiga. Kopli asumis elab ligi 7400 elanikku. Keskajal oli Kopli Tallinna suurim kinnistu, mis allus kahele raehärrale
Kui seda ei ole, siis tuleks sotsiaaltööspetsialistidel endil aktiivsemalt otsida abi kõikidelt instantsidelt kodutute abistamiseks (tänavalaste abistamine erivahendite toel on eeskujuks olemas). - Kas tuleks taastada ühiselamute sarnased varjupaikade ja sotsiaalruumide vahepealsed kodutute eluasemed? Seda kasutati juba möödunud sajandi algul Euroopas (näit.Ungaris) ja seda teed minnakse praegu ka Eestis(näit.Pärnus ja Tallinnas Paljassaarel ,,sotsiaalhotelli" ehitus). - Kas tuleks anda kodututele samu hüvitisi, mida saavad teised puudust kannatavad inimesed? Olulisem oleks õpetada neid ise toime tulema ka selle vähesega, mis olemas on (nagu õpetatakse noortekodudes lastekodulapsi). - Kas tuleks meelitada kodutuid julgemalt tööd tegema? Kindlasti oleks vaja tuua kodutu töö juurde tagasi; aidata leida tööd, õpetada uusi ameteid
· Jevgeni pussitas Rubel surnuks jaanuaris 1998. aastal Stroomi rannas. Aleksander Rubel · Vladimiril lõi nooruk pea kirvega maha Koplis Kaevuri tänaval veebruaris 1998. Enne küsis poiss mehelt suitsu ja viit krooni bensiiniraha. · Olga tappis Rubel 9. veebruaril 1998 kodumajas. · Rubelite majanaaber Vladimir lahkus elust 28. veebruaril või 1. märtsil 1998, kuid tema tapmist ei suutnud Tallinna ringkonnakohus tõendada. · 4. juunil 1998 tappis Rubel Paljassaarel noaga 15aastase Alice'i. Kohtus ütles ta seletuseks: «Nüüd on tast küll kahju, aga siis mitte. Siis kartsin, et ta jääb ellu ja räägib. Sellepärast lõikasingi tal kõri läbi. Sain sellest mõrvast kuuks ajaks moraalse rahulduse.» · Mõisteti süüdi veebruaris 1999 · Vabanes 08.06.2006 Sarimõrvarite esikümme 10. Bruno Ludke (80 ohvrit). Saksamaal 1928-1943 tegutsenud naistemõrvar, kes töötas pesujagajana. 9
igiammustest aegadest peale olemas. Ideaalseks oli aga niisugune kindlussadam, kus nii sõja- kui kaubalaevad paikneksid turvaliselt.Valmissaamiseni kulus mitu aastat.Säilinud on inseneeri Le Blondi plaan 10.veebruarist 1717, mis näitab ära sadama plaani täies mahus. Admiraliteedi kanali kaldale oli ehitatud sõjaväekasarmuid ja Admiraliteedi hooneid, läänemuuli otsa juurde rannale oli sadama kaitseks rajatud suurtükipatarei, ning täiendavad kaitserajatised Maarjamäel, Paljassaarel ja merre oli ehitatud ka kaitseks fort. Seeläbi muutus vainulike laevade sisenemine Tallinna lahte tülikaks. Vajades alalist peatuskohta, ostis ta 1714. aastal linnakodanik Drentelnilt väikemõisa Lasnamäe nõlvakul ja laskis sinna püstitada tüüpilises hollandi stiilis pooleteistkordse maja koos sauna ja muude kõrvalhoonetega. Juba järgmise Eesti külastamise jooksul kasutas tsaar elamiseks praegust Peetri maja. Pärast tema surma jäi majake tühjaks ja lagunes. Alles 1804.
Nende aeg hakkas läbi saama 16. sajandil püssirohu ja tulirelvade leviku tõttu. · Muldkindlustised, kus on arvestatud tulirelvadega ja mis on orienteeritud horisontaalkaitsele. Eesti selle ajastu olulisimad muldkindlustised on Tallinna, Tartu, Pärnu ja Narva bastionid, samuti Kuressaare piiskopilinnuse muldkindlustused. Nende ehitiste hiilgeaeg oli 17. ja 18. sajand. · 19. sajandi kindlustised: kivi-ehitised maal ja vees - Valge torn Väike-Paljassaarel, Topeltpatarei Tallinna lahes, Kalamaja fort Tallinnas (1820-1850. aastad). · 20. sajandi kindlustised: betoonehitised. Eesti parimad näited on Peeter Suure Merekindluse kompleks Tallinna lähedal (1910ndad), Eesti vabariigi esimese perioodi rannakindlustised Suurupis, Naissaarel ja Aegnal, "Laidoneri liin" Narva jõe ümbruses ning arvukad Teise Maailmasõja aegsed ehitised Narva jõe ümbruses, Pakri poolsaarel, Hiiu-, Muhu- ja Saaremaal.
Tallinna lähedastel saartel: Naissaarel, Aegnal Kihelkonna pastoraat ja Riia loodusuurijate looduskaitseala (Vaika, Viidumäe, Matsalu, selts saarte rendilepingu eesmärgiga kaitsta 1935 võeti vastu ,,Looduskaitse seadus", Eesti Nigula), 28 keeluala ja kehtestati üksikobjektide ja Paljassaarel. Keelu mõte oli küll hoida saarte esimene. Asutati riigi looduskaitse nõukogu metsi kui meremärke, kuid kaudselt aitas see neil pesitsevaid linde. Seda sündmust peetakse kaitse. Asutati looduskaitset korraldav riiklik looduskaitse alguseks Eestis
annaabi.ee 
