Kas Eesti edasine majandusareng tugineb kiirel palgatõusul või tootlikusel? Üldiselt arvatakse, et Eesti edasine majandusareng tugineb tootlikuse kasvul. Samuti arvan ka mina, et majandusareng tugineb tootlikusel, mis praegu on küll madal võrreldes Lääne riikidega. Sest kui majandus areng tugineks kiirel palgatõusul siis see viiks majanduse veelgi hullemasse seisu sest paljud firmad ja Eesti riik läheks niimoodi kahjumisse kuna tootlikus pole piisavalt kõrge. Sellepärast arvangi, et Eesti edasine majandusareng tugineb tootlikusel, sest tootlikuse kasvades kasvaksid ka palgad ja majandusareng kiireneks. Eesti riigi tootlikus on kõvasti langenud peamiselt selle tõttu, et meil valdavad ehitus ja madala tootlikkusega kaubandus-
Kas Eesti edasine majandusareng tugineb kiirel palgatõusul või tootlikkusel? Iga riik on erinev, tal on omad traditsioonid, eripärad, oma hing ja iseloom. Seda tõdedes, võib järeldada, et iga riigi majandusareng sõltub nii nendest teguritest, kui ka ajaloost. Kas Eesti edasine majandusareng tugineb kiirel palgatõusul või tootlikkusel? Loogiliselt järeldades tootlikkusel, kuna selle suurendamisel kaasneb tihti ka palgatõus. Kuid selleks, et leida kõige õigemat vastust, tuleb teha analüüse ja järeldusi. Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor Rando Värnik analüüsib oma artiklis erinevaid vajadusi ning lühiajalist kasu. Ta leiab, et tänu tootmistegurite vabamale liikumisele, mida on soodustanud Euroopa Liiduga ühinemine, on kujunenud surve palgakasvule
Kas Eesti edasine majandusareng tugineb kiirel palgatõusul või tootlikkusel? Kumb majandusareng oleks Eestile kasulikum: kas kiire palgatõus või tootlikkuse kasv? Alljärgnevalt püüan ma sellele leida vastuseid. Eestlaste tootlikkus on väga madal. Parimaks näiteks siin on aasta 2005 kui jääktulu ühe töötaja kohta oli rõivatööstuses vaid 9000 krooni, keemiatööstuses aga 231 000 krooni. Vahe oli 25 korda keemiatööstuse kasuks, kuigi rõivatööstuses töötas üle kolme korra rohkem inimesi
Kas Eesti edasine majandusareng tugineb kiirel palgatõusul või tootlikkusel? Peale majanduskriisi on ülimalt raske võtta seisukohta, kuid kaldun arvama et õige tee oleks toetuda tootlikkusele. Kui oleks aga vastupidi, poleks järgmine kriis kaugel, sest kiire palgatõus võib tekitada majandusmulli. Ja nagu mullid ikka, lõhkevad need ootamatul hetkel. Eesti töötajad on vananemas. Tööd on sama palju, kuid tegijaid jääb aina vähemaks. Ometigi võeti 2010. aastal vastu uus pensioniea seadus, millega tõstetakse pensioniiga 2026. aastaks 65. eluaastani. Samas väidab ka Eesti Vabariigi president, härra Toomas Hendrik Ilves, et asjal on negatiivseid aspekte ning tööjõu probleemi see lahendada ei suudaks. Riigipea sõnul on pensioniea tõus Eesti demograafilist seisu ja tulevase vanaduspensioni soovitavat suurust arvestades paratamatu, sest kui praegu on Eestis iga pensionäri kohta 4 tööealist inimest, si...
Kas Eesti edasine majandusareng tugineb kiirel palgatõusul või tootlikkusel? Majandusareng oleneb paljudest teguritest. Majandusareng on igas riigis erinev ning oleneb riigi majanduse eripärast ja iseloomust. Praegusel kriisiajal on tekitanud palju küsimusi, kuidas on maailma ning ka Eesti majandus sellisesse suurde kriisi sattunud ning kuidas sellest välja tulla. Et teada kuidas edasi minna, peame kindlasti läbi mõtlema ja analüüsima minevikku ja tegema omad järeldused.
................... 2) ........................................................................................................................................................................... ................................................................................................................................................................................ 8. 2007. aastal räägiti palju avalikus sektoris läbiviidavast suuremast palgatõusust (pea 20%). Milline mõju on riiklikul palgatõusul...? ... riigile kui tööandjale: ......................................................................................................................................... ................................................................................................................................................................................ ... riigile kui maksukogujale: .......................................................................................................................
annaabi.ee 
