võõramaised koolid meie omadest paremad oleksid. Eesti ülikoolid on küllaltki mainekad ning kindlasti annavad võrdväärselt kvaliteetse hariduse. Kui Eesti ülikoolide miinustest rääkida, siis võib välja tuua selle, et siin ei saa õppida huvitavamaid ja spetsiifilisi erialasid ning neid tulebki sageli just välismaalt otsima minna. Piiride taha tööd otsima minevaid noori meelitavad suured palgasummad. Palju on neid, kes käivad pidevalt kahe riigi vahet, enamasti SoomeEesti, kuid on ka inimesi, kes lähevad, et jääda. Muidugi ei saa kodanikke süüdistada selles, et nad paremat elu soovivad, kuid kindlasti tuleks ka arvestada välismaiste kallimate elutingimustega. Kui näiteks 3600 eurot on Eestis vägagi suur palk, siis Soomes on see keskmine, täpselt nii palju, et ära elada. Lahkumine ei pruugi alati tulu tuua
Ettevõtte saab oma tulud peamiselt teenuse müügist (sõiduõpe- B-, A-, C-, CE-, T-, D- kategooria). On ka muud tulud äritegevusest. Kuludeks on tavaliselt teenuse müügiga kaasnevad kulud, põhivara amortisatsioon ja ebatõenäolised arved. Toetusi pole ettevõte saanud, aga kui töötukassa kaudu on inimene tööle tulnud makstakse 6 kuud 50% töötaja palgast. Iga kuu lõpus tehakse ettevõttes tööaja kava ning vastavalt sellele ka tasustatakse. Puhkuse saab vastavalt seadusele (palgasummad: kalendripäevade arv* puhkusepäevad). Ka haigusleht kajastatakse vastavalt seadusele ( 1-3. haiguspäev ei tasustata. Tööandja maksab 4.-8. päev, 70% keskmisest palgast). Arveldusi klientide ja tarnijatega jälgitakse raamatupidamisprogrammi ,,Merit" abil. Programmis on kõik laekumised ilusti näha. Loomulikult tuleb kõik ostuarved kokku korjata ja need enne kuu lõppu programmi sisestada. Programm näitab ära ka võlgnevused. Ettevõte on käibemaksukohustuslane
see teeniti, mitte väljamaksmise aja järgi. Lisatasud ja preemiad, mida makstakse päevatasu arvutamisel aluseks võetavast ajavahemikust pikema aja eest, võetakse arvesse võrdeliselt selle osaga, mis langeb päevatasu arvutamisel aluseks võetavasse ajavahemikku. § 3. Päevatasu arvutamine. 1) Päevatasu arvutamisel liidetakse §2 lõikes 1 või 2 nimetatud ajavahemiku palgasummad ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade ( mille hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi) arvuga, saades sel viisil ühe kalendripäeva keskmise päevatasu. Kui töö- või teenistussuhe nimetatud ajavahemikul peatatud, vähendatakse ajavahemiku pikkust nende päevade võrra, mille eest töötajale palka ei arvestatud, sealhulgas peatumise aja sisse jäänud puhkepäevade võrra. Päevade arvu ei vähendata töölt
aastas. Aastapalk on 125 * 900 = 112500 ja kuupalk vastavalt = 9375 krooni. 12 Ülejäänud töötajatel on ametipalk. Puhkusetasud on arvutatud järgnevate reeglite järgi: · puhkusetasu arvutamisel korrutatakse arvutatud päevatasu puhkuse kalendripäevade (mille hulka ei arvestata rahvuspühi ja riigipühi) arvuga; · päevatasu arvutamisel liidetakse eelmise perioodi jooksul teenitud palgasummad ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade (mille hulka ei arvestata rahvuspühi ja riigipühi) arvuga, saades sel viisil ühe kalendripäeva keskmise päevatasu. 20
Võlad töövõtjatele Ajatöötasu saavatele töötajatele arvutatakse palka tööl oldud aja ja kuupalga alusel. Kui töötaja ei töötanud tervet kuud, jagatakse ametipalk antud kuu kalendaarsete tööpäevade arvuga ja korrutatakse tegelikult töötatud päevadega. Keskmine palk arvutatakse üldjuhul maksmise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kuu jooksul töötaja poolt teenitud palga kogusummast. Keskmise päevapalga arvutamisel liidetakse eelpoolnimetatud ajavahemiku palgasummad ja jagatakse sama ajavahemiku täistööajaga töötava töötaja tööajanormi järgse tööpäevade arvuga, saades sel viisil ühe tööpäeva keskmise palga. Tööpäeva keskmine tasu = eelnenud kuue kalendrikuu palga (põhipalk + lisatasud + preemiad + juurdemaksed) kogusumma jagatakse sama ajavahemiku tööpäevade arvuga. Kui töötajale maksti viimasel kuuel kuul töötatud aja eest ainult põhipalka, säilitatakse talle puhkuse ajal kokkulepitud palk.
seaduse või kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Keskmise palga mõiste: Keskmine palk on töötajal teatud aja jooksul teenitud palga kogusummast arvutatav keskmine tasu mingi ajaühiku (tunni, päeva, nädala, kuu vms.) kohta. Keskmise palga arvutamise kord sätestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. 5.1.2 Keskmise palga arvestamine Lühidalt:Keskmise päevapalga arvutamisel liidetakse viimase 6 kuu jooksul töötaja teenitud palgasummad (va. puhkusetasu ) ja jagatakse sama aja tööpäevade arvuga, saades ühe tööpäeva keskmise palga. Keskmise palga arvutamine: (1) Kesk palk arvut üldjuh arvutam vajad tekke kuule eeln kuue kal kuu jooksul töötaja teenit palga kogu-summast. Kui nimet per jooksul on töö- või teenistussuhe olnud terve kalendri kuu peatatatud, väheneb arvut aluseks olev kuude arv. (2) Kui töötaja on tööandja juures tööt <6 kal
annaabi.ee 
