suhteliselt hästi püsinud ning jääb 2007. aasta tasemele. Üldiselt tugeva palgakasvu taustal hakkab silma kunsti, meelelahutuse ja vaba aja teenuste pakkumisega seotud tegevusala, kus palgad on sel aastal olnud languses, kuigi nende teenuste tarbimine on juba paar aastat kiiresti kasvanud. Võib olla, et teenusehindade tõus pole suutnud viimasel ajal katta sisendite kallinemist. Eelneval paaril aastal ületas selle tegevusala palgakasv siiski riigi keskmist. Töötajate arv palgastatistika uuringu alusel ei ole aastaga muutunud. Seega kasvas kogu majanduses teenitav palgatulu kolmandas kvartalis samuti 8,8 protsenti, mis ilmselt ületab lisandväärtuse nominaalkasvu.(joonis 1) See tähendab, et palkade osakaal lisandväärtuses on kasvanud kasumite arvel. Järgmised kvartalid näitavad, kas palga- ja kapitalitulu vahekord stabiliseerub ja kuidas kiirele palgakulude kasvule reageerivad ettevõtjad. Joonis 1.Nominaal-ja realpalga tasemed.
SISSEJUHATUS Minu uuringu teemaks oli ,,Mis oleks Sinu jaoks MINIMAALNE rahasumma, millega oleksid võimeline ära elama kuu aega?" Tänapäeval on väga aktuaalne teema liiga kiire elukallinemine ja igakuine sissetulek. Teadaolevalt ei taha teine esimesele aga mitte kuidagi järele jõuda. Seega peame iga päev tegema valikuid, mida endale lubada ja mida mitte. Kuid kas tegelikult meie valikud on piisavalt vajalikud? Kas me lubame endale rohkem, kui tegelikult vaja? Ainetöö eesmärgiks ei olnud teada saada kellegi igakuine sissetulek või milleks ja kuhu see kulub, vaid panna küsimusele vastaja mõtlema, mis oleks see rahasumma, millega ta oleks võimeline ja nõus ära elama vähemalt kuu aega. Antud rahasumma avalikustamisega, palusin küsimusele vastajail arvestada, ei ela võlgu (maksad jätkuvalt vajalikud maksud ja maksed) (kui ei ela üksi) ka teiste perelikmetega ilma milleta saaksid tegelikult ideaalsel...
Maripuule. Selles kirjas tunneb ta sügavat muret Eesti töötukassa reservidesse kogunenud raha pärast. Hinnalangust tajuvad vähesed ostjad Kuigi novembris olid kaupade-teenuste hinnad keskmiselt nõksu madalamad kui oktoobris, ei taju enamik inimestest elu odavnemist. Hindadest sotti saamise teevad keeruliseks ka soodusmüügid. Ehkki esimest korda üle kahe aasta oli kuude võrdluses väike, 0,3- protsendiline hinnalangus, on statistikaameti hinna- ja palgastatistika osakonna juhataja Viktoria Trasanovi sõnul mootorikütus ja köögivili ainsad, mis väärivad märkimist. «Köögiviljadest läks kõik peale kurgi novembris oktoobriga võrreldes odavamaks. Kurk kallines aga 15 protsenti,» tõdes ta. Reedel Tallinnas Kristiine Prismas sisseoste teinud Andra Kiisk märkis, et toidukorv küll viimastel kuudel odavamaks ei ole läinud. Ka köögivili, mida tema perele ostab, on kallinenud. «Luunja kurgi kilo on juba 65 krooni,» nentis Kiisk.
Fontese tasuvaldkonna juhi Irja Rae sõnutsi on viie aasta pärast ajaks tõenäoliselt muud võimalused läbi proovitud. Samas on ka sektoreid, kuhu võõramaise tööjõu sisse toomine ei leevenda muret. Näiteks teeninduses, kus oluline on ka keeleoskus. «Nendes sektorites tuleb kasutusele võtta pigem paindlikud lahendused. Palju sõltub ka sellest, kas tõuseb ametite maine, kahtlemata on see seotud ka töötasu tasemega,» rääkis statistikaameti palgastatistika talituse juhataja Mare Kusma. «Kui palgatöötajate arv väheneks, oleks sellest kahju tervele Eesti ühiskonnale. Haridus ja tervishoid sõltuvad riigieelarvest, kui need valdkonnad hakkavad vähenema, on see suur löök,» lisas Kusma. Kui aga peaks juhtuma, et Eesti oma uksed kolmandatest riikidest pärit tööjõule avab, et tähenda, et keegi siia hirmsasti tulla tahaks. Palgad on kasinad ja ilm külm ning seepärast tuleb tegeleda pigem võõrtööjõu meelitamisega.
20 Statistika Sõnaga statistika (it statista riigimees) märgitakse esiteks teadust, mis käsitleb arvandmete kogumist, töötlemist, analüüsimist, interpretatsiooni või seletust ja esitamist, statistilise teabe kogumist, säilitamise ja edastamise süsteemi ja organisatsiooni, statistilist andmestikku. Statistika sai teaduseks 16. sajandil Itaalias ja 17. sajandil Saksamaal. Ajaloolasi huvitab mitmesugune statistika: rahvastiku-, sotsiaal-, majandus-, tööjõu-, töötuse-, palgastatistika jt. Statistiline monitooring võimaldab välja selgitada pikaajaliste muutuste trende. Tsaari-Venemaal hakati maksustamise ja sõjaväe komplekteerimise huvides 17. Sajandil korraldama üldisi majapidamiste loendusi, 18. sajandi algusest hingeloendusi, 19. sajandi lõpust hobuloendusi, linnadeloendusi, põllumajandusloendusi. Pärisorjuse kaotamisel ja omavalitsuste tekkimisel hakkasid statistilisi andmeid koguma riigi-, omavalitsuse ja seisuslikud asutused.
annaabi.ee 
