Teise all aga seda, et inimene saab ainult "musta" palka, selle pealt ei maksta sentigi riigimakse. Kahju põhjustatakse kindlasti riigile ja ettevõtlusele üldiselt. Sellise palga pealt ei maksta makse ja nii jääb riigil saamata tohutuid summasid, mida võiks kasutada ettevõtlusele ja töötajatele paremate tingimuste loomiseks või mõnel muul otstarbekal viisil. Konjunktuuriinstituudi uuringu andmetel sai 2004. aastal ümbrikupalka 14 protsenti palgasaajatest. Ümbrikupalk on paljudele hea võimalus töötada suurema palga eest, kui seda on praegu miinimum. Vähesed teavad, kui palju miinuseid ümbrikupalgal siiski on, nimelt ei saa deklareerimata palgalt töötaja töövõimetuskoondamis ega vanemahüvitist, puhkusetasu ning töötuskindlustushüvitist, samuti väheneb olulisel määral tulevikus saadav pension. Laenu ja liisingut väljastavad pangad võtavad kliendi maksevõime hindamise aluseks viimase kuue kuu
kergendab natuke olukorda just ümbrikupalkade maksmine. Olgugi, et selline tegevus pole seadusega kooskõlas, on sellest tulenev kasu ettevõttele märgatav ja ka töötaja saab maksmata maksude arvelt mõnevõrra rohkem palka. Nagu näha, on neid inimesi palju, kes seaduse rikkumise hinnaga endale paremat elu luua tahavad ja on, kas tahtlikult või olude sunnil, nõus vahele jäämisega riskima. Konjunktuuriinstituudi uuringu andmetel sai 2004. aastal ümbrikupalka 14 protsenti palgasaajatest. Küsitlused näitavad, et enamik ehk 89 protsenti inimestest ei poolda ümbrikupalga maksmist ning kõigest 3 protsenti on selle poolt. Tekib küsimus, et kui vaid käputäis inimesi on "musta" palga pooldajad ja teised enamjaolt vastased, siis kes on need, kes ikkagi võtavad vastu mitteametlikult makstava töötasu? Need on inimesed, kes on seatud valiku ette kas palk ümbrikus või töötuna kodus konutamine. Ümbrikupalk on paljudele hea võimalus töötada suurema palga eest kui
aasta teises kvartalis 4,9%-ni. Reaalpalk on suurenenud kaheksa viimast kvartalit järjest ning jõudnud väga lähedale kriisieelsele tipptasemele, olles sellest veel vaid 1,3% madalam. Palgakasvu kiirenemine 2013. aasta esimesel poolel oli laiapõhjaline ning seda mõjutasid mitmed asjaolud. Esiteks kergitas palgaskaala alumist osa täistööajaga töötaja brutopalga alammäära ehk miinimumpalga 10,3% tõus (290 eurolt 320 euroni kuus). See muudatus puudutas otseselt vaid 3% palgasaajatest. Kuid kui ettevõtted ja organisatsioonid säilitavad oma suhtelise palgastruktuuri, mõjutab see peale miinimumpalga saajate ka sellega lähedast palka teenivaid töötajaid. Miinimumpalgamäära tõstmise kogumõju oli seetõttu tõenäoliselt suurem. Teiseks jõustusid kevadel õpetajate ja meditsiinitöötajate palgalepped, mis olid sõlmitud pärast 2012. aasta sügisesi streike. Palk on kasvanud kiiresti ka mäetööstuses ja energeetikas,
sagedamini. Osaajaline töö ei ole Soomes nii tavaline kui mujal Euroopas. Enamik soomlasi töötab teenindussfääris, millele järgneb kohe tööstuse ning ehituse valdkonnad. 2012 aastal enim tekkis töökohti juurde tervise- ning sotsiaalvaldkonnas (umbes 13000 uut töökohta). Vaadates praegust maailma majandusolukorda on tööturu olukord Soomes üsnagi hea ning töötuse määr on pidevas languses. (EURES - The European Job Mobility Portal) Soome palgasaajatest enam kui 75% kuulub ka ametiliitu. Ametiliidu liikmeks astumiseks tuleb täita vastav blankett. Palgasaajatel on Soomes mitmeid ametiliite, mis kuuluvad kolme erinevasse palgasaajate keskorganisatsiooni. Nendeks on Soome Ametiliitude Keskorganisatsioon SAK, Teenistujate Keskorganisatsioon STTK ja AKAVA. Tööandjad on Soomes hästi organiseerunud. Tööstust ja ehitustegevust esindab Tööstus ja Tööandjad TT, erasektori teenindusfirmasid Teenindustööandjad PT,
55-59 201 192 202 570 403 762 60-64 171 507 178 363 349 870 65-69 119 141 134 084 253 225 70-74 93 470 115 945 209 415 75-79 73 962 109 629 183 591 80-84 44 462 86 246 130 708 85-89 18 232 49 776 68 008 90- 6 238 24 046 30 284 (6) Tööelu Soome palgasaajatest enam kui 80 % kuulub ametiliitu. Ametiliidu liikmeks astumiseks tuleb täita vastav blankett. Palgasaajatel on Soomes mitmeid ametiliite, mis kuuluvad kolme erinevasse palgasaajate keskorganisatsiooni. Nendeks on Soome Ametiliitude Keskorganisatsioon SAK, Teenistujate Keskorganisatsioon STTK ja AKAVA. Ka tööandjad on Soomes hästi organiseerunud. Tööstust ja ehitustegevust esindab Tööstus ja Tööandjad TT, erasektori teenindusfirmasid Teenindustööandjad PT,
annaabi.ee 
