NAPPUS hüviste ja tootmisressursside piiratus nende vajadusega võrreldes. Kõike soove pole võimalik rahuldada inimesed võistlevad e konkureerivad olemasolevate nappide ressursside pärast KONKURENTS võistlus ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja müümise pärast. Tänu sellele maksavad tarbijad vähem, rohkem töökohti, suuremad palgad, ettevõtete omanikud suuremat tulu TÄIELIK KONKURENTS müüjaid on palju (ükski neist ei suuda mõjutada turuhinda), ostjaid on palju, kõikide tootjate tooted identsed, müüjad ja ostjad teavad kõike antud toote ja selle hinna kohta, turule tulla/lahkuda lihtne. HINNAVÕTJAD lepivad turu poolt määratud hinnaga ning otsustavad seejärel, kui palju sellise hinnaga toota MONOPOLISTLIK KONKURENTS iseloomustab turgu, kus palju müüjaid, kelle toodang on sarnane, kuid mitte identne (toodete eristamine klienditeenindus, abistamine, garantii, prestiiz) OLIGOPOL turustruktuur, kus ük...
ületavast osast, mida nimetatakse majandusrendiks. Kogupakkumine tulenev (kapitali defitsiit võrreldes rahvaarvuga) või regionaalne); - ettevõtete poolt igal hinnatasemel pakutava kogutoodangu hulk klassikaline tööpuudus (tekib ametiühingu või valitsuse sekkumisel Kogupakkumise kõver näitab seost pakutavate kaupade ja teenuste palgapoliitikasse. Tasakaalupalgast kõrgema miinimumpalga koguhulga ning üldise hinnataseme vahel Potentsiaalne tootmismaht kehtestamisel vabaneb osa töötajaid). Raha on üldine ekvivalent, mis on reaalse rahvamajanduse kogutoodangu maksimaalne suurus, mille käibib maksevahendina kaupade ja teenuste eest tasumisel, võlgade majandus on võimeline tagama olemasoleva tehnoloogilise taseme ja tagasimaksmisel, maksete eest tasumisel. Rahana ringlevad ka
ja mida ta saab kasutada oma vajaduste rahuldamiseks. 2 NETOPALK = BRUTOPALK MAKSUD Neto- ja brutopalk võivad üksteisest oma suuruselt oluliselt erineda. Kui maksud on kõrged nagu näiteks Skandinaaviamaades, moodustab netopalk väljateenitud palgast 50% või veelgi vähem. Töötava inimese palk peab katma tema elatuskulud Seepärast sekkub riik palgapoliitikasse, kehtestades miinimumpalga. MIINIMUMPALK on palga alammäär, millest vähem ei tohi ettevõtted töötajatele maksta täistööajaga töötamisel (8 h päevas, 5 päeva nädalas) Tööatajate sissetulekute võrdlemiseks arvutatakse ka keskmist palka. KESKMINE PALK see saadakse, kui teatud perioodi, tavaliselt kuu või aasta jooksul kõigi töötajate poolt teenitud palk kokku jagatakse töötajate koguarvuga. Keskmine brutopalk tegevusalade järg
aga lepiad hinnataseme tõusuga, mis tegelikkuses vähendab veelgi nende reaalpalka (sest inflatsioon puudutab kõiki, mitte ainult tööturu ühte osa) Varjatud töötus ametlikus statistikas kajastamata töötus. Potentsiaalsed töötajad, keda ametlikult töötute hulka ei arvata (alahõivatud - tahavad aga ei saa tööturu olukorra tõttu täiskohaga töötada, heitunud) Klassikaline töötus tööpuudus, mis tekib ametiühingu või valitsuse sekkumisel palgapoliitikasse (lähtutakse neoklassikalisest koolkonnast) Tööpoliitika tööturu reguleerimine ja tööpuuduse vähendamine Aktiivne tööpoliitika tööturu reguleerimine, kus valitsus püüab tööpuuduse tekkepõhjusi ennetada, luues tööturul tasakaalu majanduspoliitiliste hoobadega. Kasutatavad meetmed: uute töökohtade loomine (ettevõtluse soodustamine); täiendus- ja ümberõpe; hädaabitööd (vähest kvalifikatsiooni nõudvad ühiskondlikud tööd); spetsiaalsed tööturuprogrammid
TÖÖTURG on turu üks liik, kus toimub töö vahetamine palga vastu. PALK on tasu töö eest. - ajapalk tasu töö tegemiseks kulutatud aja eest; - tükipalk tasu tööga loodud toodangu hulga eest; - brutopalk väljateenitud palk enne maksude maksmist; - netopalk jääb inimesele peale maksude maksmist; - miinimumpalk palga alammäär, millest vähem ei tohi ettevõtted töötajale maksta, s.o. riigi sekkumine palgapoliitikasse. 10.2 TÖÖ NÕUDMISE JA PAKKUMISE TASAKAAL 1. Töö pakkumise kõver Töö pakkujaks on tavaline INIMENE. 1) üksikisiku seisukohalt mida kõrgem on palk, seda rohkem tunde on inimene nõus töötama; 2) kogu tööturu seisukohalt mida kõrgem on palk,
annaabi.ee 
