Kui palk on tasakaalupalgast kõrgem, siis on tegemist turuülejäägiga. Viimase aja kirjanduses ei ole jõutud ühisele tulemusele, kas alampalk tõstab või alandab tööhõivet. Seetõttu küsimus alampalga mõjust jääb majanduslikult vastuoluliseks. Kuigi rohkem on jõutud järeldusele, et alampalga tõstmisel on pigem väike või neutraalne mõju tööhõivele. Kvalifitseeritud tööjõu nõudluskõver on järsem kui kvalifitseerimata tööjõu nõudluskõver. Palgamiinimumi kehtestamisel ei ole mõju kvalifitseeritud tööjõu turule. Palgamiinimumi kehtestamine mõjutab kvalifitseerimata tööjõu turgu. Palgamiinimumi eesmärk on toetada kvalifitseerimata töötajaid. Tulemusena kaotavad töökoha need, kelle tootlikkus on madalam kui miinimumpalk, sest piirprodukti tulu jääb miinimumpalgast väiksemaks. Järelikult palgamiinimumi kehtestamise alternatiivkulu on töötus.
arvutatakse kokku masina ja töötaja töötundide kulud (tunnid*palk) ning leitakse minimaalse kuluga tootmisprotsess. Tööjõu nõudlust mõjutab mitte ainult tööjõu palgatase, vaid ka teiste tootmistegurite hindade tase. Tasakaalupalk eksisteerib ainult siis kui tööjõu nõutav ja pakutav kogus langevad kokku. Miinimumpalga määra kehtestab riik ning ettevõtja need töötajad, kelle töötootlikkus on madalam ehk nende piirprodukti tulu on väiksem kui miinimumpalk, vallandatakse. Palgamiinimumi kehtestamise alternatiivkulu on töötus. Efektiivse palga teooria püüab selgitada tööpuuduse esinemist tööjõuturu osaturgudel. Eeldatakse, et töötootlikkus sõltub palgatasemest. Kui töötajad saavad palka, mille korral tööjõu nõudlus ja pakkumine on tasakaalus, ei ole töötajad motiveeritud ning ei tööta täie pingega, sest isegi kui nad viilimise pärast vallandataks, leiaks nad sama palgaga töö teises ettevõttes. Kui aga
Üks suuremaid efektiivse palga teooriaga seotud probleeme on poliitilised j järeldused. 1. Kuna tööpuudus pole vabatahtlik, siis peaks abiraha töötutele olema suurem. 2. Kuna jjuhtkond hoiab niikuinii palka p keskmisest tasemest kõrgemal, g siis p pole vaja palgamiinimumi. 3. Kui tööliste pingutused ei tõusegi koos palgaga, võib kõrge palgaga töö t h tööstusharuded olemasolu l l olla ll ikkagi ikk i kasulik. k lik Kuna turg ei määra tööjõu hinda, siis ei meeldi sellised soovitused liberaalse turumajanduse pooldajatele. 19 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz
See organisatsioon teostas riiklikku kontrolli tootmise ja kaubanduse üle, samuti reguleeris tööliste ja ettevõtjate vahelisi suhteid. Selle organisatsiooni eesotsas seisisid majandusteadlased ja suurte monopolide esindajad. Ettevõtjaid hakati sunniviisil kartellidesse koondama, mille eesmärgiks oli luua tootmisharude liite, mis pidid töötama nõndanimetatud ausa konkurentsi koodeksite alusel. Koodeksid kehtestasid kindlad hinnad, tootmismäärad, krediiditingimused, tooraineturud, palgamiinimumi, tööpäeva pikkuse ja nii edasi. 1934. aasta juuniks oli 453 ausa konkurentsi koodeksit ja nende tegevus haaras 95% tööstusharudest. Kuigi riigivõim edaspidi sundkartellimist ei teostanud, jäi suurem osa loodud tööstusühendustest püsima. (Krinal 1988:15) 18 Roosvelti valitsus üritas ka pehmendada töötute olukorda. Sellel eesmärgil loodi Erakordse Abi
Administratsioon. Tööstuse taastamiseks loodi Tööstuse Taastamise Rahvuslik 6 Administratsioon. Viimane teostas riiklikku kontrolli tootmise ja kaubanduse üle, samuti reguleeris tööliste ja ettevõtjate vahelisi suhteid. Ettevõtjaid hakati ka kartellidesse koondama. Eesmärk oli luua tootmisharude liite, mis pidid töötama ausa konkurentsi koodeksi alusel, mille järgimine oli ettevõtjale kohustsulik. Koodeksid kehtestasid kindlad hinnad, tootmismäärad, palgamiinimumi, tööpäeva pikkuse jne. Põllumajandustoodangu realiseerimiseks loodi Põllumajanduse Reguleerimise Administratsioon, mille peamiseks ülesandeks oli preemiate maksmine talupidajatele, kes vähendasid põllupinda ja karja arvu. Nii tugevdas Roosevelti valitsus riigi osatähtsust majanduselus, mida tehti turumajandussüsteemi kaitsmiseks. USA tööstuse kiire kasvu põhjused Teise maailmasõja aastatel Aastatel 19391941 suurenes sõjatööstuse toodang 50-kordselt
annaabi.ee 
