Töö algus ja lõpp, samuti lõunavaheaeg võivad muutuda sõltuvalt töö iseloomust. 2.3 Pidevat staazi Tööandaja juures arvestatakse alates ............200..a. 3. TÖÖTASU 3.1 Tööandja poolt Töötajale makstav põhipalk palk on .......................... krooni kuus. 3.2 Tööandja teeb juurdemakseid seaduses ettenähtud juhtudel ja korras. 3.3 Tööandja kohustub maksma töötajale palka üks kord kuus, kusjuures palk makstakse välja järgneva kuu .... kuupäevaks. Palgamaksmine toimub sularahata arvelduse korras ülekandega Töötaja isiklikule pangaarvele. 4. PUHKUS 4.1 Töötaja iga-aastase põhipuhkuse kestus on ............................ kalendripäeva. 4.2 Lisapuhkust antakse vastavalt seadusele ja pooltevahelisele kokkuleppele. 4.3 Töötaja iga-aastase puhkuse aeg määratakse kindlaks puhkusegraafiku alusel, mille koostamisel lähtutakse tööandja töökorraldusest ning arvestades töötaja sooviavaldust. 5. TÖÖTAJA KOHUSTUSED 5
Töö algus ja lõpp, samuti lõunavaheaeg võivad muutuda sõltuvalt töö iseloomust. 2.3 Pidevat staazi Tööandaja juures arvestatakse alates 20 mai 2011.a. 3. TÖÖTASU 3.1 Tööandja poolt Töötajadle makstav põhipalk palk on 6360 krooni kuus. 3.2 Tööandja teeb juurdemakseid seaduses ettenähtud juhtudel ja korras. 3.3 Tööandja kohustub maksma töötajadle palka üks kord kuus, kusjuures palk makstakse välja järgneva kuu 13 kuupäevaks. Palgamaksmine toimub sularahata arvelduse korras ülekandega Töötajad isiklikule pangaarvele. 4. PUHKUS 4.1 Töötajad igaaastase põhipuhkuse kestus on kalendripäeva. 4.2 Lisapuhkust antakse vastavalt seadusele ja pooltevahelisele kokkuleppele. 4.3 Töötajad igaaastase puhkuse aeg määratakse kindlaks puhkusegraafiku alusel, mille koostamisel lähtutakse asutuse töökorraldusest ning arvestades töötajad sooviavaldust. 5. TÖÖTAJAD KOHUSTUSED 5
ülalpidamiseks. Kui minul töölisi ei ole ja ma elan ainult omast tööst kas siis minu toitu, riideid ja korterit võib kapitaliks nimetada? Need tarbeasjad on muidugi endise töö vili, aga kas nad pakuvad ka uuele toodangu loomise juures oma abi? Muidugi mitte. Inimene sööb, et elada, aga mitte sellepärast, et uuesti tööd teha. Ta sööks ka siis, kui ta ka tööd ei teeks. Sellepärast ei või siis ka kõike seda kapitaliks nimetada. Tööliste toitmine, palgamaksmine, ehitan nendele elumajad - kas võib siis niisugusel korral nende toitu, palka ja elumajasid minu kapitaliks nimetada? Muidugi võib. Kõikide nende asjade peale on, nagu varemgi, tööd kulutatud. On need aga uue toodangu jaoks määratud? Igatahes on. Ma ei toida töölisi mitte muu pärast, kui et nad mulle töötaksid. Ja sellepärast tuleb kõiki asju, mida omanik tööliste palgaks maksab (korter, söök, raha jne.), lugeda omaniku kapitaliks
paarisajaliikmelised kohtud erinevate kohtuprotsesside jaoks. Nõukogu liikmed, kohtunikud ja riigiametnikud määrati liisu teel eelnevalt Atika eri piirkondadest valitud kandidaatide seast. Erandi moodustasid strateegid, kes valiti rahvakoosolekul. Riigiametnikele, kohtunikele ja nõukogu liikmetele maksti väikest palka, mis oli oluline vaestele kodanikele, kel muidu poleks olnud võimalik tööd kõrvale jättes püsivalt riigiasjadele pühenduda. Liisuheitmine ja palgamaksmine tagas ka vaeste ja silmapaistmatute kodanike osalemise riigiasjades. Erinevalt tänapäeva riikidest kehtis Ateenas seega otsene, vahendamata demokraatia rahvas ei valinud riiki juhtima oma esindajaid, vaid tegeles sellega ise. Kõik ülalöeldu puudutas aga vaid kodanikke. Nagu teisteski kreeka polistes ei kuulunud Ateenas kodanike hulka ei naised ega orjad. Kodanikuõigustest jäid ilma ka Ateenase elama asunud arvukad võõramaalased metoigid (need, kes elavad koos kodanikega)
paarisajaliikmelised kohtud erinevate kohtuprotsesside jaoks. Nõukogu liikmed, kohtunikud ja riigiametnikud määrati liisu teel eelnevalt Atika eri piirkondadest valitud kandidaatide seast. Erandi moodustasid strateegid, kes valiti rahvakoosolekul. Riigiametnikele, kohtunikele ja nõukogu liikmetele maksti väikest palka, mis oli oluline vaestele kodanikele, kel muidu poleks olnud võimalik tööd kõrvale jättes püsivalt riigiasjadele pühenduda. Liisuheitmine ja palgamaksmine tagas ka vaeste ja silmapaistmatute kodanike osalemise riigiasjades. Erinevalt tänapäeva riikidest kehtis Ateenas seega otsene, vahendamata demokraatia rahvas ei valinud riiki juhtima oma esindajaid, vaid tegeles sellega ise. Kõik ülalöeldu puudutas aga vaid kodanikke. Nagu teisteski kreeka polistes ei kuulunud Ateenas kodanike hulka ei naised ega orjad. Kodanikuõigustest jäid ilma ka Ateenase elama asunud arvukad võõramaalased metoigid (need, kes elavad koos kodanikega)
Ringmängude mängimise kohta öeldi (t)sõõri või ratast tegema. Ringmängud võib jagada kolme põhiliiki. · Vanem ringmäng, mille lõpul oli tavaliselt puänt (lõpuüllatus). Liiguti ringis, enamasti oli üks mängija ringi keskel. Laulu lõppedes toimus midagi erilist, näiteks anti pant, vahetus ringi sees olija ("Kes aias") vms. Laul oli sageli siirdevormiline. · Dramaatilise tegevusega ringmängus kujutati liikumiste abil laulu sisu (nt "Peremees võtab naise", "Palgamaksmine"). Lauludes valitses sageli armastus- ja kosjateema, suhtumine oli naljatlev. · Vahetantsuga ringmängus vaheldus laulu saatel ringjoonel kõndimine tantsimisega ringi sees. Ringmängulaulus olid eraldi vaheosad tantsuviisiga (labajalavalss, polka, reinlender vm). Seda osa kutsuti vahelauluks või (vahe)tralliks, (Saaremaal (vahe)ralliks), ka refrääniks või tantsulauluks, harvem tuurilauluks (Urvaste), kooriks (Ridala)
annaabi.ee 
