alljärgnevad: Masintunnid (h) Tootmise üldkulud, Aprill 70 000 198 000 Mai 60 000 174 000 Juuni 80 000 222 000 Juuli 90 000 246 000 Toote üldkulud koosnevad lisamaterjalide kulust, tootmisjuhtide palgakulust ja hoolduskulust. Nende kulude suurused on tegevusmahu 60 000 masintunni juures alljärgnevad: Lisamaterjalid(muutuvkulu) 48 000 Palgad(püsivkulu) 21 000 Hoolduskulu(segakulu) 105 000 Kokku 174 000 Ettevõtte juhtkond soovib hoolduskulu jaotada muutuv- ja püsiosaks. Leida: 1. Kui suured on hoolduskulud juulis, arvestades kulude erinevat käitumist? 174 000 105 000 x= 105 000 * 246 000 = 148 448,3
Väljateenitud puhkepäevade eest tuleb edaspidi töötajatele maksta ka puhkusetasu, kui ta läheb puhkusele või hüvitist kasutamata puhkuse eest, kui tööleping lõpetatakse. Puhkuse arvestamiseks on kaks viisi: ·arvestatakse igakuuliselt puhkusekohustist (pidev puhkusekohustise arvestus) st. iga kuu kantakse kuludesse 1/12 välja teenitud, kuid väljamaksmata aastasest puhkusetasust. Puhkuskohustise arvestamiseks leitakse koefitsent, mis võib olla tinglikult 1/12 arvestuskuu palgakulust. Majandusaasta lõpus viiakse läbi inventuur, millega tehakse kindlaks iga töötaja osas saamata või ette saadud puhkusepäevade arv ning nimetatud päeva seisuga maksta tulev puhkusetasu summa. Saadud summaga korrigeeritakse aasta arvestatud puhkusekohustise saldot; · igakuiselt ei arvestata puhkusekohustist. Puhkusetasu kantakse kuludesse ajal, mil töötaja läheb puhkusele. Majandusaasta lõpus viiakse läbi puhkusekohustise inventuur ja leitakse
tähtajaga töölepinguga tööle võtmise korral. Eesti Töötukassa sõlmib palgatoetuse maksmiseks TTTS § 18 lõikes 3 nimetatud isikuga halduslepingu, milles määratakse kindlaks: 1) andmed palgatoetusega tööle rakendatava isiku kohta; 2) palgatoetuse maksmise periood; 3) eeldatav töötasu suurus ühes kuus; 4) tööandja kohustused; 5) lepingu lõppemine. Palgatoetuse suurus ühes kalendrikuus on 50 protsenti töötaja palgakulust, kuid mitte rohkem kui 50 protsenti halduslepingus sätestatud töötaja ühe kuu eeldatavast töötasust ning mitte rohkem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär. Palgakuluks loetakse töötaja töötasu ja muud tasud, millelt töötuskindlustuse seaduse alusel peetakse kinni töötuskindlustusmakse, välja arvatud töölepingu seaduse § 66 alusel riigieelarvest hüvitatav puhkusetasu.
kogumaksumus. Korrutades müügiprognoosi materjalide maksumusega, saab selle kulu. Otsene tööjõu kulu. Iga toote valmistamiseks läheb vaja teatud arv töötajaid. Otsest tööjõu maksumust on võimalik hinnata, arvestades, kui palju aega kulub, kui palju inimesi on sellega seotud ja millised on palgad. Ühtlasi tuleb arvesse võtta, et ettevõttel tuleb lisaks palgakulule tasuda ka sotsiaal ja ravikindlustusmakse, mis on 33% palgakulust. Energia. Juhul, kui tegemist on energiamahuka tootmisega, on otstarbekas tootmisega seotud energia maksumuse arvestamisel lähtuda sellest kulust muutuvkuluna, st otseselt siduda energiakulu toodetud toodete arvuga. Muud muutuvkulud. Muutuvkuluks tuleb mõningatel juhtudel arvestada ka müügiagentide komisjonitasu jm sarnast tüüpi kulutused. ETTEVÕTTE PÜSIKULUD Kommunaalteenused. Igal firmal on vee, elektri ja teiste kommunaalteenuste tarbimisvajadus. Tihti
06.2017 on 150 461 eurot (vt Tabel 3), juhtimisega seotud kulud on 391 013 (vt Tabel 4). AS kaudsed kulud kokku on 541 474 eurot. 150 461 + 391 013 = 541 474 Organisatsiooni kogukulud käituvad erinevalt erinevatel tootmismahtudel: muutuvkulud muutuvad tegevusmahu muutumisel, püsikulud jäävad samaks (Karu, 2008, lk 112). Muutuvkulud on seotud otseselt tootega ja uuritavas ettevõttes koosnevad toormaterjalist, tootmistööliste palgakulust, pakendikulust. Muutuvkulud on täpsemalt kirjeldatud peatükis 3.2. Püsikulud uuritavas ettevõttes on 28 tootmise lisakulud (näiteks tootmishoone rendi- ja kommunaalkulud, tootmispõhivara amortisatsioonikulud, tööriistade- ja töökaitsevahendite kulud) ning kontori rendi- ja ülalpidamiskulud, kontoritehnika ja arvuti programmide hoolduskulud,
tähtajatu või vähemalt kuuekuulise tähtajaga töölepinguga tööle võtmise korral. Eesti Töötukassa sõlmib palgatoetuse maksmiseks TTTS § 18 lõikes 3 nimetatud isikuga halduslepingu, milles määratakse kindlaks: 1) andmed palgatoetusega tööle rakendatava isiku kohta; 2) palgatoetuse maksmise periood; 3) eeldatav töötasu suurus ühes kuus; 4) tööandja kohustused; 5) lepingu lõppemine. Palgatoetuse suurus ühes kalendrikuus on 50 protsenti töötaja palgakulust, kuid mitte rohkem kui 50 protsenti halduslepingus sätestatud töötaja ühe kuu eeldatavast töötasust ning mitte rohkem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär. Palgakuluks loetakse töötaja töötasu ja muud tasud, millelt töötuskindlustuse seaduse alusel peetakse kinni töötuskindlustusmakse, välja arvatud töölepingu seaduse § 66 alusel riigieelarvest hüvitatav puhkusetasu.
annaabi.ee 
