töötaja saab hea mitukümmend protsenti rohkem palka kui samal ametil naissoost töötaja. See võib-olla tingitud ajalooliselt väljakujunenud ametikohtade stereotüüpidest. Kõigest kolmandik Eesti ettevõtetes ning organisatsioonidest on soolise palgalõhe tasakaal saavutatud. Meeste ja naiste ametikohtade osakaal on ajapikku väljakujunenud majandussektoris ning kutsealadel. Erinevates uuringutes on leitud, et meeste ülekaal juhtivatel positsioonidel soodustab meeste ja naiste palgaerinevusi. See probleem ei oma helget lahendust tuleviku plaanis. Mujal maailmas, sealhulgas ka Eestis, on viimastel aastatel olnud kuuma arutelu all kliimasoojenemine. Üha enam kajastatakse meedias ja ajalehtedes selle kohta. Tegu on suure globaalse probleemiga, mis põhjustab tõsiseid tagajärgi. Enamasti räägitakse soojenemisest, mille on inimene oma tegevusega tekitanud. Kuid paljud teadlased ei nõustu selle väitega.
Väär Kui tööstusharu toodete hinnad tõusevad, siis vajaminevate töötajate arv hakkab kahanema Vastus: Õige Vale Õige Efektiivse palga teooria väidab, et inimesed teevad korralikult tööd vaid siis, kui keegi pole ülehinnatud ning kõik saavad võrdset palka Vastus: Õige Vale Õige Tööturu makroökonoomiline käsitlus keskendub tööjõu pakkumisele ja nõudlusele Vastus: Õige Vale Väär Töötajate diskrimineerimine toimub siis, kui palgaerinevusi põhjustab töösse mittepuutuv personaalne omadus Vastus: Õige Vale Õige Kui tööjõu pakkumise elastsuskoefitsient on 0,2 siis see tähendab, et 10% palgatõus tekitab 2% tööjõu pakkumise suurenemise Vastus: Õige Vale Õige Palga asendusefekti tõttu asendab inimene tööaja vaba ajaga Vastus: Õige Vale Õige Inimkapital on oskused ja teadmised, mis võimaldavad inimesel sissetulekut teenida Vastus: Õige Vale Õige
4. Tööturu makroökonoomiline käsitlus keskendub tööjõu pakkumisele ja nõudlusele vale 5. Efektiivse palga teooria väidab, et inimesed teevad korralikult tööd vaid siis, kui keegi pole ülehinnatud ning kõik saavad võrdset palka vale 6. Kui tööstusharu toodete hinnad tõusevad, siis vajaminevate töötajate arv hakkab kahanema õige 7. Töötamise alternatiivkulu on teenitud palk vale 8. Töötajate diskrimineerimine toimub siis, kui palgaerinevusi põhjustab töösse mittepuutuv personaalne omadus õige 9. Kui tööjõu pakkumise elastsuskoefitsient on 0,2 siis see tähendab, et 10% palgatõus tekitab 2% tööjõu pakkumise suurenemise õige 10. Palga asendusefekti tõttu asendab inimene tööaja vaba ajaga vale Test 4 1. Võrdsete võimaluste loomine eeldab tavaliselt tulude ümberjaotamist ühiskonnas. ÕIGE 2. Progresseruv maksumäär tekitab inimestes huvi teha võimalikult palju tööd. VALE 3
Vastus: Õige Vale Question 10 Monopolistlikult konkureerival turul pole toote reklaamil mõtet Vastus: Õige Vale Test 3: teguriturud Question 1 Mida kõrgem on palgatase, seda suurem on pakutav tööjõu kogus, ja vastupidi Vastus: Õige Vale Question 2 Palga asendusefekti tõttu asendab inimene tööaja vaba ajaga Vastus: Õige Vale Question 3 Töötajate diskrimineerimine toimub siis, kui palgaerinevusi põhjustab töösse mittepuutuv personaalne omadus Vastus: Õige Vale Question 4 Punktid: 1/1 Kui tööjõu pakkumise elastsuskoefitsient on 0,2 siis see tähendab, et 10% palgatõus tekitab 2% tööjõu pakkumise suurenemise Vastus: Õige Vale Question 5 Punktid: 1/1 Efektiivse palga teooria väidab, et inimesed teevad korralikult tööd vaid siis, kui keegi pole ülehinnatud ning kõik saavad võrdset palka Vastus: Õige Vale Question 6 Punktid: 0/1
Vastus: Õige Vale Question 10 Monopolistlikult konkureerival turul pole toote reklaamil mõtet Vastus: Õige Vale Test 3: teguriturud Question 1 Mida kõrgem on palgatase, seda suurem on pakutav tööjõu kogus, ja vastupidi Vastus: Õige Vale Question 2 Palga asendusefekti tõttu asendab inimene tööaja vaba ajaga Vastus: Õige Vale Question 3 Töötajate diskrimineerimine toimub siis, kui palgaerinevusi põhjustab töösse mittepuutuv personaalne omadus Vastus: Õige Vale Question 4 Punktid: 1/1 Kui tööjõu pakkumise elastsuskoefitsient on 0,2 siis see tähendab, et 10% palgatõus tekitab 2% tööjõu pakkumise suurenemise Vastus: Õige Vale Question 5 Punktid: 1/1 Efektiivse palga teooria väidab, et inimesed teevad korralikult tööd vaid siis, kui keegi pole ülehinnatud ning kõik saavad võrdset palka Vastus: Õige Vale Question 6 Punktid: 0/1
Väär 5. Tootmistegurite nõudlust nimetatakse tuletatud nõudluseks, sest seda ei ole võimalik täpselt määrata. Väär 6. Kui tööjõu pakkumise elastsuskoefitsient on 0,2 siis see tähendab, et 10% palgatõus tekitab 2% tööjõu pakkumise suurenemise. Tõene 7. Efektiivse palga teooria väidab, et inimesed teevad korralikult tööd vaid siis, kui keegi pole ülehinnatud ning kõik saavad võrdset palka. Väär 8. Töötajate diskrimineerimine toimub siis, kui palgaerinevusi põhjustab töösse mittepuutuv personaalne omadus. Tõene 9. Kui tööstusharu toodete hinnad tõusevad, siis vajaminevate töötajate arv hakkab kahanema. Tõene 10. Mida kõrgem on palgatase, seda suurem on pakutav tööjõu kogus, ja vastupidi. Tõene Test 8 sissejuhatus makroökonoomikasse 1. Teadusliku makromajandusteooria tekkimiseeeldused olid: 1) majandusstatika tekkimine, 2) kullastandardi likvideerumineja 3) Suur Depressioon ja selle lahtimõtestamine. Tõene 2
c. firma kogutulu tõusis 8%; d. firma kogutulu tõusis 10% 63. Mingil põhjusel on toimunud nõudluse ja/või pakkumise muutused. Vasta, kas mainitud muutused toovad endaga kaasa kauba tasakaaluhinna (p) ja koguse (q) kasvu (+), kahanemise (-) või ei saa muutust täpselt kindlaks määrata (?).c) Mis juhtub, kui pakkumine kahaneb ja nõudlus jääb samaks: a. p = + q= + b. p = + q= - c. p = - q= - d. p = ? q= ? 64. Duaalne tööturu teooria majanduses selgitab palgaerinevusi a. ametiühingute poolt sõlmitavate kollektiivlepingute jäikuses b. kõrgtehnoloogilise „tuuma“ ja halvemates tingimustes töötava „perifeeria“ olemasolus c. töötajate vastuseisuga palga alandamise küsimuses tööpuuduse suurenemise ajal d. sellega, et mõnedes ettevõtetes makstakse keskmisest kõrgemat palka 65. Kas töötajad saavad oma reaalpalka mõjutada: a. saavad, kuna enamus faktoreid, mis mõjutab reaalpalka on neil teada b
Väär 5. Tootmistegurite nõudlust nimetatakse tuletatud nõudluseks, sest seda ei ole võimalik täpselt määrata. Väär 6. Kui tööjõu pakkumise elastsuskoefitsient on 0,2 siis see tähendab, et 10% palgatõus tekitab 2% tööjõu pakkumise suurenemise. Tõene 7. Efektiivse palga teooria väidab, et inimesed teevad korralikult tööd vaid siis, kui keegi pole ülehinnatud ning kõik saavad võrdset palka. Väär 8. Töötajate diskrimineerimine toimub siis, kui palgaerinevusi põhjustab töösse mittepuutuv personaalne omadus. Tõene 9. Kui tööstusharu toodete hinnad tõusevad, siis vajaminevate töötajate arv hakkab kahanema. Tõene 10. Mida kõrgem on palgatase, seda suurem on pakutav tööjõu kogus, ja vastupidi. Tõene Test 8 – sissejuhatus makroökonoomikasse 1. Teadusliku makromajandusteooria tekkimiseeeldused olid: 1) majandusstatika tekkimine, 2) kullastandardi likvideerumineja 3) Suur Depressioon ja selle lahtimõtestamine. Tõene 2
Väär 5. Tootmistegurite nõudlust nimetatakse tuletatud nõudluseks, sest seda ei ole võimalik täpselt määrata. Väär 6. Kui tööjõu pakkumise elastsuskoefitsient on 0,2 siis see tähendab, et 10% palgatõus tekitab 2% tööjõu pakkumise suurenemise. Tõene 7. Efektiivse palga teooria väidab, et inimesed teevad korralikult tööd vaid siis, kui keegi pole ülehinnatud ning kõik saavad võrdset palka. Väär 8. Töötajate diskrimineerimine toimub siis, kui palgaerinevusi põhjustab töösse mittepuutuv personaalne omadus. Tõene 9. Kui tööstusharu toodete hinnad tõusevad, siis vajaminevate töötajate arv hakkab kahanema. Tõene 10. Mida kõrgem on palgatase, seda suurem on pakutav tööjõu kogus, ja vastupidi. Tõene Arvestustest 6.2 1. Turu puudulikkused on: tootmisressursside ebaefektiivne kasutamine, sotsiaalsete vajaduste rahuldamatus ja ebaõiglane tulude jaotus. Tõene 2
Seda on see sellepärast, et neil andekatel inimestel on mõni eriline omadus, mida väga hinnatakse. Väljaspool oma senist tegevusala teeniksid nad vaid murdosa oma senisest sissetulekust. Kuid ikkagi tekkivad aegajalt tööjõuturgude eraldatuse (erinevad ametid) tõttu seletamatud palgavahed, st. teatud kindla erialaga inimesed tegutsevad mingil kindlal tööjõuturu osaturul. Näiteks arstid ja õpetajad ei konkureeri omavahel Diskrimineerimisest räägitakse tööjõuturul siis, kui palgaerinevusi põhjustab mingi asjasse puutuv personaalne omadus, näiteks rass, sugu, rahvus, usk või pikkus, kaal ja vanus. Suurim grupp, kes on paljuski majanduslikult diskrimineeritud, on naised, sest naised surutakse üldjuhul madalamapalgalistele töökohtadele. Paljud kõrgepalgalised kohad on aga reserveeritud meestele. Ameerika kogemustest lähtudes on pool kuni kolm neljandikku palgaerinevustest meeste ja naiste vahel
annaabi.ee 
