Romaani skulptuur ja maalikunst on veelgi omapärasemad kui arhitektuur. 10.sajandi lõpul valmis puuskulptuur ristilöödud Kristusest. 11.sajandi alguses valmisid Hildesheimi toomkiriku pronksuksed, mille reljeefid kujutavad stseene Piiblist. 11.sajandi keskel hakati paljudes Euroopa osades looma arhitektuuriga seotud skulptuuri.Enamasti oli tegemist reljeefidega kiriku fassaadidel. Tavaline oli relfjeefide paigutamine portaali külgedele (palestikule) ja selle kohale, ümarkaarsele viiluväljale (tümpanonile). Reljeefid ei olnud enamasti mõeldud lähedalt vaatamiseks ja see aitab seletada nende üldistavat vormi. Romaani stiili ajal eelistati skulptuuris esiteks ähvardavaid süzeesid ning teiseks imede kujutusi. 10.sajandi kujurit ei huvita anatoomiline täpsus ja kehavormide ilu, vaid kannatuse tundeküllane väljendamine. Neile piisas, kui nad said tegelase äratuntavaks teha mõne tingmärgi abil.
linnused.Linnuse tähtsamad osad müür ja tornid.paigutamisel üritati arvestada ooduslikke tingimusi-järske mäenõlvu,veekogusid. 29 10 saj kujurit ei huvita anatoomiline täpsus ja kehavormide ilu vaid kannatuse tundeküllane väljendamine.Paljudes euroopa osades hakati looma arhitekruuriga seotud skulptuuri.Enamasti reljeefid kiriku fassadidel. Mõnel juhul võeti eeskujuks Rooma triumfikaari.Reljeefide paigutamine tavaline portaali külgedele(palestikule) ja selle kohale,ümarkaarsele viiluväljale(tümpanonile).Reljeefe ka siseruumis(piilarite kapiteelidel).Reljeefid polnud mõeldud lähedalt vaatamiseks.Vaestepiibliks nimetatakse keskaja kirikute reljeefe kuna kunsti ülesandeks oli piltlikult seletada Pühakirja kirjaoskamatule rahvale. Romaani stiilil eelistati skulptuuris ähvardavaid süzeesid ja imede kujutusi.Ei näe reljeefidel realistlikke vaid tinglikke ja sümboolseid kujutusi vastavalt temaatikale
sajandi algus Romaani skulptuur ja maalikunst on veelgi omapärasemad kui arhitektuur. Puuskulptuur ristiöödud Jeesusest o Elusuurune o Valmis 10. sajandi lõpul 10. sajandli ei huvitutud anatoomilisest täpsusest ja kehavormidest vaid kannatuse tundeküllane väljendamine. Hildesheini toomkiriku proknsuksed o Valmisid 11. sajandi alguses o Reljeefid kujutavad stseene piiblist o Ei kujutata ruumi ega kõrvaldetaile. Tavaliselt paigutati reljeefe portaali külgedele (palestikule) ja selle kohale, ümarkaarsele viiluväljale (tümpanonile). Tihti oli reljeefe ka piilarite kapiteelidel. Reljeefid olid üldistatud ja kaugelt vaatamiseks. Keskaja kirikute reljeefid = vaestepiibel. [Pühakirja seletati piltlikult kirjaoskamatul erahvale] Reimsi peapiiskopi Gero rist u 975-1000 o Puust, sisaldab reliikviat Chartes'i katedraali peaportaali skulptuurid. o Prantsusmaa o Valminud enne 1194. a. tulekahjut Apostlite teod
Kirikute seinad olid kaetud aga piiblistseenide maalidega. Romaani stiili skulptuur. Saksamaine kunst oli suhteliselt kitsa levikuga, kuid 11. sajandi keskel hakati paljudes Euroopa osades looma arhitektuuriga seotud skulptuuri. Enamasti oli tegu reljeefiga, mis kaunistas kiriku fassaadi. Eriti rikkalikud, uhked ja jutustavad reljeefid olid levinuimad Prantsusmaal. Mõnel juhul võeti kujundamise eeskujuks Rooma triumfikaart. Täiesti tavaline oli reljeefide paigutamine palestikule (portaali küljed) ja selle kohale, tümpanonile (ümarkaareline viiluväli). Sagedasti võib märgata reljeefe ka siseruumides, eriti piilarite kapiteelidel. Romaani stiilis polnud reljeefid lähedalt vaatamiseks mõeldud ja just see aiatb seletada nende üldistavat vormi. Skulptuuris eelistati ähvardavaid süzeesid ning imede kujutamist. Romaani populaarseimaks skultuuride teemaks oli viimse kohtupäeva stseen, mille keskel trooniv Kristus mõistab
kõrvaldetailid, nt. taimed on kujutatud skemaatiliselt. Peamine on haarav jutustus. 11. sajandi keskel hakatakse paljudes Euroopa osades looma arhitektuuriga seotud skulptuuri. Enamasti oli tegemist reljeefidega kiriku fassaadil. Eriti rikkalikud ja ilmekad jutustava sisuga reljeefid olid paljudes Prantsusmaa kirikutes. Mõnel juhul võeti kiriku portaalide kujundamisel eeskujuks Rooma triumfikaar. Tavaline oli reljeefide paigutamine portaali külgedele (palestikule) ja selle kohale, ümarkaarsele viiluväljale (tümpanonile). Mõnikord katsid reljeefid peaagu kogu läänefassaadi (Notre-Dame- la-Grande´i kirik Poitiers´s). Tihti oli reljeefe ka siseruumis, eriti piilarite kapiteelidel. Reljeefid ei olnud enamasti mõeldud lähedalt vaatamiseks ja see aitab seletada nende üldistavat vormi. Õhtumaade kirik suhtus pühapiltidesse teisiti kui Bütsantsi pildijaatajad ja pildieitajad: pilt ise ei ole püha, kuid ta meenutab pühi asju
annaabi.ee 
